NEWS

Tallinn Old Town Days will tell you fascinating legends

Jul 12, 2021

Tallinn Old Town Days entitled ‘Stories and Legends’ is taking place from 12-15 August – this year, it will focus on the stories and legends of Tallinn. And Tallinn Old Town has plenty of them! In 2020, Tallinn Old Town Days was cancelled due to COVID-19. This year,...

39. Tallinn Old Town Days

Jun 5, 2019

39th Tallinn Old Town Days will be held in 2020 on June 4-7.

Tallinna heerold Jüri Kuuskemaa
„Tallinn 800 – linna sünd“

Vägevam senistest juubelitest on tähistada Tallinna esmamainimise 800. aastapäeva. Võimaluse selleks annab Liivimaa Henrik, kes oma kuulsas kroonikas on maininud Taani kuninga Valdemar II sõjakäiku Revalasse juunis 1219:

SEE YOU IN TALLINN OLD TOWN DAYS 2021!

TOWN HALL SQUARE

LORE AND LEGENDS

MUSIC

THEATER

CHILDRENS AND FAMILY

FOLK CULTURE

TOOMPEA

WORKSHOPS

EXHIBITIONS

KÕIK NAD MAABUSID OMA SÕJAVÄEGA REVALA MAAKONNAS JA ASUSID LYNDANISESSE, MIS OLI VAREM OLNUD REVALASTE LINNUS, JA LAMMUTADES VANA LINNUSE, HAKKASID TEIST, UUT EHITAMA.

Lyndanise – seda nime võib tõlgendada kui LINNAASEME, mis tähistas muinaseestlaste asulat ja sadamakohta kaitsnud linnust praegusel Toompeal.

Taanlased ei piirdunud linnuse kui võimu kantsi ehitamisega. Kaasates Läänest kutsutud ehitusmeistreid ja kohalikke eestlasi, hakati ehitama euroopalikku sadama- ja kaubalinna, mis peatselt ühines Hansa Liiduga.

10. Kolga kloostriõu

Vene tn 20 parempoolne osa. Ojamaa Roma kloostrile kuulunud, eluhoonete ja aitadega krunt. Sai nime Kolga kloostrimõisa järgi, mis oli kloostri Põhja-Eesti valduste keskus.

Ühiskondlikud hooned

11. Müntla (Rataskaevu 6)

Praeguste Rüütli ja Rataskaevu tn äärde kujunes 13. saj nn töökodade vöö, kus tegutsesid erinevate alade meistrid. Taani-aegne rahapada võis (otsustades leitud sulatustiiglite, -ahjude ja müntide põhjal) asuda Rataskaevu tn. 1363 müntimist taasalustades seadis raad müntla sisse Niguliste tänaval.

Kanuti gild (Pikk 20)

Katoliikliku pühaku Knud Lavardi järgi nime saanud gild; asutati arvat 13. saj (esmamainitud 1326). Hõlmas Suurgildi moodustamiseni käsitööliste kõrval ka kaupmehi. Liikmed peamiselt saksa käsitöölised, eestlaste liikmeksvõtt oli tõkestatud.

Hoone korduvalt ümber ehitatud.

Oleviste gild (Pikk 24)

Püha Olavi käsitööliste gild, asutati arvat 13. saj I poolel, esmamainitud 1341. Saanud nime gildi kaitsepühaku Püha Olavi (Norra kuninga Olav II Haraldssoni) järgi. Koosnes kahest Pikalt tänavalt Pühavaimu tänavale ulatuvast pikast hoonest (vasakpoolne – eeskojamaja, paremal – saalikorpus). Gild ühendas 17. saj lõpuni põhiliselt eesti ja rootsi käsitöölisi. Hiljem liideti hoone Tallinna Mustpeade vennaskonna valdusega.

Hoone korduvalt ümber ehitatud.

Harju värav

Kogu linnasüdamikku piirav vallikraav oli juba olemas 1310, kui lõunaküljel hakati rajama kivist linnamüüri. Algsel kujul valmis see Taani aja lõpuks, kuid väravaehitised eeltornidega 1456.

Linnamüür Hobuveski juures

Tallinna all-linna keskaegne kaitsepiire ümbritses al 13. saj linnatuumikut ja täienes koos selle laienemisega. 1265–1282 rajati linna loode-, põhja- ja kirdeküljele puitkaitsekäiguga nn Margarethe müür, ida- ja kaguküljele kraav, palissaadiga muldvall ning Suur ja Väike Rannavärav. Praegu säilinud müüri hakati rajama 1311 Mihkli kloostri juures; 1355 valmis rae, gildide ja kodanike ühistööna 4,5–8,5 m kõrgune müür 6 müüri- ja 8 väravatorniga. Müüri, torne ja linnaväravaid moderniseeriti ja tugevdati tulirelvade ilmumisel kuni 16. saj keskpaigani.

Nunnatornist Loewenschede tornini

1249 rajatud nunnaklooster hõlmati linnamüüriga al 1310, siis asuti rajama ka torni. Saunatorn sai nime selle jalamile ehitatud nunnade saunast. Kuldjala torn rajati ilmselt 1311–1320 linna läänemüüri nurgatornina, nimi seondub arvat kunagise tuulelipuga.

Pikk jalg

Ühendas tõenäoliselt juba viikingiajal muinaseestlaste linnust sadamaga. Selle kohale keskajal kerkinud Toompea Suure linnuse esimene ehitis oli ilmselt 1219-1220 praeguse Soome saatkonna liputorni kohale ehitatud kindlustorn Taani kuningas Waldemar II-le.

Toompea loss ehk Väike linnus

Esimese kastellilaadse kivikindluse rajamist alustasid Mõõgavendade ordu rüütlid 1227. Tööd jätkasid taanlased 1238 kuningliku asehalduri residentsi loomiseks. Praeguseni säilinud kolm ümmargust nurgatorni on 15. saj, mil maaisandaks oli Liivimaa ordu.

Hobuveski (Lai 47)

Rajatud arvatavasti 13. saj, 1316–1320 seotud Horsemole-nimelise perekonnaga. Oli eriti oluline, kui linna piiramiste ajal Ülemiste kanali sulgemise tõttu seiskusid vallikraavi äärel olnud vesiveskid.

Valiku tegi kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.

Kirjeldustes kasutatud ka Tallinna entsüklopeediat.