KÕIK NAD MAABUSID OMA SÕJAVÄEGA REVALA MAAKONNAS JA ASUSID LYNDANISESSE, MIS OLI VAREM OLNUD REVALASTE LINNUS, JA LAMMUTADES VANA LINNUSE, HAKKASID TEIST, UUT EHITAMA.

Lyndanise – seda nime võib tõlgendada kui LINNAASEME, mis tähistas muinaseestlaste asulat ja sadamakohta kaitsnud linnust praegusel Toompeal.

Taanlased ei piirdunud linnuse kui võimu kantsi ehitamisega. Kaasates Läänest kutsutud ehitusmeistreid ja kohalikke eestlasi, hakati ehitama euroopalikku sadama- ja kaubalinna, mis peatselt ühines Hansa Liiduga.

Rajati linna toimimiseks vajalikud institutsioonid ja ehitised – raad ja raekoda, kaupmeeste ja käsitööliste gildid ja gildimajad, elamud ja aidad, tööhoov ja seegid, pühakojad ning kloostrid, sadamamuulid, väravate ja tornidega linnamüür.

Taani ajal 1219–1346 kujunes tänini säilinud tänavavõrk. Ulatuslikud alad linna ümber, sealhulgas Paljassaared, Naissaar ja Aegna, määrati linnasaraseks. Tekkisid Kalamaja, Tõnismäe ja Kivisilla eeslinnad. Lyndanise kohal hakkas kõrguma ilmaliku ja kirikliku võimu keskus Toompea seal paikneva lossi kui maaisanda residentsi ning Neitsi Maarja Toomkiriku ja Toomkooliga.

All-linna kodanikele, kaupmeestele ja käsitöölistele annetati 1248. aasta 15. mail Lübecki linnaõigus. Sellest alates kinnistus Tallinna kuuluvus Lääne-Euroopa seadus- ja kultuuriruumi.

Jüri Kuuskemaa