KÕIK NAD MAABUSID OMA SÕJAVÄEGA REVALA MAAKONNAS JA ASUSID LYNDANISESSE, MIS OLI VAREM OLNUD REVALASTE LINNUS, JA LAMMUTADES VANA LINNUSE, HAKKASID TEIST, UUT EHITAMA.

Lyndanise – seda nime võib tõlgendada kui LINNAASEME, mis tähistas muinaseestlaste asulat ja sadamakohta kaitsnud linnust praegusel Toompeal. Taanlased ei piirdunud linnuse kui võimu kantsi ehitamisega. Kaasates Läänest kutsutud ehitusmeistreid ja kohalikke eestlasi, hakati ehitama euroopalikku sadama- ja kaubalinna, mis peatselt ühines Hansa Liiduga.

Rajati linna toimimiseks vajalikud institutsioonid ja ehitised: raad ja raekoda, kaupmeeste ja käsitööliste gildid ja gildimajad, elamud ja aidad, tööhoov ja seegid, pühakojad ning kloostrid, sadamamuulid, väravate ja tornidega linnamüür. Taani ajal 1219–1346 kujunes tänini säilinud tänavavõrk.

Lyndanise kohal hakkas kõrguma ilmaliku ja kirikliku võimu keskus Toompea seal paikneva lossi kui maaisanda residentsi ning Neitsi Maarja Toomkiriku ja Toomkooliga. All-linna kodanikele, kaupmeestele ja käsitöölistele annetati 1248. aasta 15. mail Lübecki linnaõigus. Sellest alates kinnistus Tallinn Lääne-Euroopa seadus- ja kultuuriruumi.

Jüri Kuuskemaa

Taani aja pärand

1219–1346

Järgnevas nimistus toodud kohtadel on selge ehituslooline seos linna sünni ja Taani perioodiga Tallinnas. Loetelu ei pretendeeri täiuslikkusele, kuid loodetavasti annab huvilisele tõuke meie vanalinna paremini tundma õppida. Head jalutamist ja avastamist vanalinnas!

1. Raekoda

Esmakordselt mainitud sel asukohal 1322 consistoriumina. Ehitatud arvatavasti 13. sajandi lõpukümnenditel, kuid ei püstitatud korraga. Praegust hoonet on mitu korda laiendatud, selle kohal asus varem mitu ehitist. Raekoja plats on olnud igipõline turg ja keskaegse hansalinna kese, koondanud juba linna tekkeajast kaug- ja lähiühendusteid.

Pühakojad

2. Toomkirik (Toom-Kooli 6)

Toompea end. Suure linnuse keskosas. Arvatavasti pärast taanlaste vallutust ehitati Toompeale puukirik, Püha Neitsi Maarja kivikirikut hakkasid asemele püstitama dominiiklaste ordu mungad 1229. Pühitseti Eestimaa katedraalkirikuks 1240. Praeguse ehitise vanimad säilinud müüriosad asuvad koori ja käärkambri vahelises seinas.

3. Niguliste kirik (Niguliste 13)

Kiriku rajasid varsti pärast 1230. a Ojamaalt saabunud saksa kaupmehed. Püha Nikolause kogudusekirik rajati kindluskirikuna. Vanim hauaplaat pärineb a-st 1309, kirjalikes allikais esimest korda mainitud 1315.

4. Oleviste kirik (Lai 50)

Tallinna suurim keskaegne ehitis, nime saanud pühakuks kuulutatud Norra kuninga Olav II Haraldssoni järgi. Rajamise aeg ja varasem ehituslugu pole teada, esmamainitud 1262.

5. Püha Vaimu kirik ja seek (Pühavaimu 2)

Tallinna ainus sakraalehitis, mille põhikuju on püsinud muutumatuna 14. saj-st. Kuulus samanimelise seegi juurde, nimetatud ka rae kabeliks. Esmamainimine 1316, rajati tõenäoliselt 13. saj, kuhu saab dateerida nüüdse koori ja pikihoone, mis olid algselt kaetud lameda puitlaega. Pühavaimu seek (ka Pühavaimu hospidal ja Püha Gertrudi seek) oli vaeste, haigete, kodutute ja vanade meeste hooldusasutus kiriku kõrval; esmamainitud 1334. Seegis oli 30–50 kohta.

6. Püha Miikaeli klooster (Aida ja Kloostri tänava piirkond)

Rajati 1249 tsistertslaste nunnakloostrina Taani kuninga Erik IV Adraraha algatusel. Esiehitis, arvat. 1219 rajatud Püha Ventseli kabel sai järgmiste hoonete ehitamise lähtekohaks, selle kohale ehitati peaingel Miikaelile pühendatud kirik. Al 1732 osalise ümberehitamise ja kohandamise järel apostliku õigeusu jumalateenistuse läbiviimiseks pühitseti Issandamuutmise kirikuks. Al 1631 on kloostri ruumides Gustav Adolfi Gümnaasium.

7. Püha Katariina klooster (Vene 12a)

Rooma-Katoliku Kiriku Tallinna Dominiiklaste Püha Katariina klooster. Praegusel asukohal al 1246 või 1262. Aleksandria P. Katariinale pühendatud kirik muutus varemeteks tulekahjus1531. Dominiiklaste kloostri pidusaali e refektooriumi kohal hilisem katoliiklik Peeter-Pauli katedraal (1844).

8. Kärkna kloostriõu

Vene tn 13 ja 15 ning Pühavaimu tn nurgal paiknes alates 1254–1558 Tartu-lähedase tsistertslaste kloostri linnaresidents elu- ja laoruumidega.

9. Padise kloostriõu

Vene tn 22 vasakpoolne osa. Siin paiknes 13. saj kuni reformatsioonini Dünamünde ja seejärel Padise tsistertslaste kloostri linnaresidents elu- ja laoruumidega.