XXXI vanalinna päevadega 2012. aastal alustas uus meeskond (Anne Velt, Katrin Valkna, Vladimir Svet). See toob kaasa uue hingamise ning julged ideed. Juhtlausega “Õuevärav avaneb” avatakse paljud eraomandisse kuuluvad vanalinna hoovid, tavapäraselt suletud uksed ja aknad. Tehakse seninägematuid trikke: avaetendust kutsutakse esmakordselt lavastama Saša Pepeljajev, kes paneb raekoja seinale ronima tohutu Põhjakonna ja Püha Vaimu kiriku tornist raekoja torni tõmmatud köiel sõitma jalgratturid-õhuakrobaadid. Lõik etendusest jõuab ka CNN-i uudistesse. Vanalinna Seltsiga koostöös avatakse ning täidetakse muusika ja tegevustega üle poolesaja vanalinna hoovi. Päevadele paneb punkti traditsiooniline keskaegne rüütliturniir Skoone staadionil.
2013. aastal on igal tornil oma lugu – selline oli vanalinna päevade seekordne juhtmõte, kantud vanalinna tornidest, nii kaitse-, müüri- kui ka kirikutornidest. Kontsertide, näituste ja mitmesuguste tegevustega olid kaasatud peaaegu kõik säilinud Tallinna kaitse- ja kirikutornid. Mõned neist on eravaldustes või rentnike kasutuses. Hea koostööga saavutati ka nende avamine külastajatele. Pikka aega linnarahvale suletud Bremeni torn avati näitus-vangitornina. Avaetenduse, võimsa Carl Orffi ooperi „Carmina Burana“ tõi lavale Eri Klas koos ERSO ja solistidega ning tantsuteatriga Fine 5.
Järgnesid vanalinna päevad motoga „Elavad tänavad“ (2014), „Meistrid läbi sajandite“ (2015) ja „Muutuv linn“ (2016). 2017 oli teemaks „Noor vanalinn“ ning päevade erilise tähelepanu all oli laste- ja noortekultuur. Rohkesti toimus noortekontserte, esines noori artiste, toimus noorte linnaruumiprojekt „Disainime vanalinna nooreks“ ja avatud oli noortefoorum Hopneri Majas, mis kutsus mõtestama tänast vanalinna ja siinset elu läbi noorte silmade.
2018. aastal tähistasime Eesti Vabariigi juubelit teemaga „Sada sammu sajandis. Eesti100“. Viiele päevale jagunev programm koosnes sajast märgilise tähendusega sammust ehk ettevõtmisest, mis iseloomustavad eri ajastuid aastatest 1918–2018. Iga päev oli pühendatud eri ajajärgule Eesti viimase sajandi ajaloost ja kandis vastavat sõnumit: 30. mail „Rõõmsalt rahvuslik“ (aastad 1918-1938), 31. mail „Musta varju all“ (1939-1955), 1. juunil „Elu nagu filmis“ (1956-1980), 2. juunil „Laulame lahti!“ (1981-1991) ning 3. juunil „Muutlik vabadus“ (1992-2018).
2019. aasta läks ajalukku Tallinna juubeliaastana. Tähistamaks linna esmamainimist Henriku Liivimaa kroonikas ja märgilist kirjaliku linnakultuuri algust olid vanalinna päevad motoga „Linna sünd“ pühendatud 800 aasta vanusele linnale. 1219 toimus legendi järgi Lindanise lahing, kus võitlesid kohalikud eestlased üle mere tulnud Taani vallutusvägedega. Selle ajaloolise sündmusega seostatakse legendi taevast langenud lipu ehk Taani rahvuslipu Dannebrogiga. Seetõttu oligi programm paljus seostatud Taaniga, kus saabus ka mitmeid esinejaid. Avatseremoonial langes „taevast“ hiiglasuur Taani lipp. Vanalinnas said märgistuse linna alguse ja Taani ajaga seostatavad paigad. Populaarsed olid ajaloo-ringkäigud ja ekskursioonid. Toimusid traditsiooniline teatraliseeritud Maikrahvi-turniir ja mõõgavõitlusturniir Old Tallinn Cup. Esmakordselt sai hoo sisse tänavakunstiprogramm. Rahvakultuuriala sisustas pärimuspidu Baltica. Nelja päeva sees toimus ligi 400 ettevõtmist, külastajaid oli hinnanguliselt üle 50 000.
2020. aastaks planeeritud vanalinna päevad alapealkirjaga „Lood ja legendid” jäeti seoses ülemaailmse tervisekriisiga ära, kuid need lood ja legendid ei jäänud siiski rääkimata, sest 39. vanalinna päevad toimusid samal väljakuulutatud teemal juba aastal 2021. Tõsi küll – harjumuspärase juunikuu asemele augustis. Avapauguna andis Raekoja platsil kontserdi Trad. Attack!, kes on võitnud kuulajate südamed just lugude jutustamisega, miksides vanu traditsioone ja pärimusi tänapäevase rokkmuusikaga. Järgneval neljal päeval sai kogeda nii vanemat kui ka uuemat muusikat nagu ka uuemat ja vanemat kunsti – teiste seas COVID-meemide näitust. Ekskursioonid viisid inimesi nii Jaan Krossiga seotud kohvikutesse kui ka filmide võttepaikadesse.
2022. aastal aga jõudsid Tallinna Vanalinna Päevad oma 40. juubelini! Sel puhul keskendus programm traditsioonide kõrval ka uuele ja värskele, mida kogeda ja näha. On oluline, et vanalinna päevad leiaksid oma tee ka nende noorte südamesse, kelle vanemad ja vanavanemad olid tunnistajaks selle teekonna algusele aastal 1982. Programmi nimi „Vanalinnas näeme!” tähendas samaaegselt nii vanalinna kohtumispaigana kui ka uusi põnevaid asju, mida vanalinnas kogeda. Juubelifestivali avas Lexsoul Dancemachine koos Tallinna politseiorkestri bigbändi ja Trikivabrikuga. Laval sai festivali käigus kohata kõikide põlvkondade staare - Reket, Kukerpillid, Smilers, Ivo ja Robert Linna, Mihkel Raud, Stefan, Alika Milova ja teised. Erinevatel aladel sai nautida nii pärimuskultuuri kui ka uuemaid voole. Uksed avas põnevateks helilisteks ja pildilisteks elamusteks Katariina kirik. Kuid mitte ainult vanalinna päevad ei pidanud juubelit. Raeapteek tähistas koguni 600. juubelit ning seiklusmäng viis soovijad apteeker Melchiori radadele.
2023. aasta Tallinna Vanalinna Päevad jätkasid värskuse ning uute põlvkondade kaasamise tuules. Programm pealkirjaga „Värske vaade” suunas oma pilgu mitte ainult minevikku, vaid ka tulevikku, võttes märksõnaks uudsuse ja uudishimu. Ja mitte selleks, et vastanduda, vaid et täiendada. Korraldati tuure bastionaalvööndi liigirikkuse avastamiseks ja tehti joogat. Vanalinna selts aga tutvustas kogukonnaaeda kui üht inimestele kuuluva linnaruumi sümbolit. Pealava oli aga liikunud hoopis Niguliste kiriku kõrvale, sest harjumuspärasel Raekoja platsil asus esimest aastat uus suvepark. Traditsiooniliselt olid programmis esindatud erinevate põlvkondade meelismuusikud ning pärimuskunstid.