XXVI Tallinna Vanalinna Päevad
28.05 – 03.06.2007

31.05 kell 10-16 Tallinna Vanalinna Päevade visioonikonverents: Väärikad kodanikud, väärt meistrid. “Linnakodaniku unistused heast elust“ Tallinna Matkamaja (Raekoja plats 18).
Esinesid: Linnar Viik, Hardo Aasmäe, Linnar Priimägi, Mart Raukas, Eero Raun, Jüri Kuuskemaa, Marian Raismaa, Dein-Tom Tõnsing ja Oliver Kruuda.

XXXVIII Tallinna Vanalinna Päevad “Rohelise linna pidu”
30.05 – 06.06.2009

Visioonikonverents “Roheline Tallinn” 04.06 kell 12-17 Meriton Coference & Spa Hotel (Paldiski mnt 4)
Me keskendume keha ning vaimu harmoonia otsimisele linnaruumi kontekstis ning püüame leida vastust küsimusele, milline on üks hästi ja õigesti elatud inimelu. Kuidas ühendada vaimne rikkus ning kehaline aktiivsus? Kuidas on omavahel seotud praktiline tarkus, mõõdukus ning keskkonnasõbralik elustiil ning kuidas need väärtused meie elu linnas paremaks aitavad muuta?
Linnaelu peab vastama inimese loodusliku olemise mitmekesistele ning erilaadsetele püüdlustele, sest inimene pole üksnes sotsiaalne olend, vaid ka loomne olend. Seepärast on täisväärtuslik linnaelu kõikidel aegadel, teadlikult või mitteteadlikult, enamal või vähemal määral sisaldanud püüdlusi loodusliku elukeskkonna ning rohelise elustiili poole. Seda õnnelikuks olemise rohelist” tingimust teadvustades ja selle üle mõeldes, saame teadlike linnakodanikena pürgida täiuslikuma elu suunas.

Mart Raukas (filosoof) “MIS TÕMBAB POLISESSE?”
Inimene, nagu ütles Aristoteles, on sotsiaalne olend. Antiik-Kreeka polis oli inimese sotsiaalse olemuse iseloomulikumaid väljendusi. Kuid inimese heaolu ning õnnelikuks olemist võimaldab linnaruum üksnes teatud eeldustel. Mis on neist olulisemad?

Karmen Kähr (Tallinna linnaaednik) “JALUTUSKÄIK LILLEAIAS”
2009. aastal korraldati ideekonkurss leidmaks uusi lahendusi Tallinna linna lillepeenarde, amplite, tornide ja vaaside kujundamiseks, et anda linnale kevadel uus nägu. Eelmiste aastatega võrreldes on kodanikel enam lillerõõmu ning ühele Euroopa pealinnale kohaseid innovaatilisi lahendusi. Tallinna linna lillerüü on rikkalikum ja moodsam kui eales varem.
Virtuaalse jalutuskäigu jooksul tutvustatakse ideekonkursi tulemusi ning pakutakse silmailu peenardest täna, homme ja tulevikus.

Jüri Kuuskemaa (kultuuriloolane) “ROHELINE TERROR”
Nagu ütles kolleeg Ants Hein, on meie mõisapargid nagu pügamata puudlid. Sedasama võiks öelda linna parkide ja haljasalade kohta. Lopsakas haljastus varjab ajaloolisi vaateid, Toompea nõlval kasvavate puude juured murendavad kaljut. Muinsuskaitsjad ja rohelised vajavad kiiremas korras kokkulepet uuel tasandil.

Linnar Priimägi (imagoloog) “POLIS JA LOCUS”
Antiikne polis tekkis ümber tühja koha. Kultuse kese oli akropolis, mis algselt paiknes linnast väljas, sotsiaalse elu kese oli aga linnaväljak, agoraa, keskne tühik, mille ümber polis koondus. (See “konstruktiivse tühiku” mudel on arhetüüp, mida võib täheldada muudeski inimkultuuri nähtustes.) Asutamaks linna, tuli kõigepealt rajada tühi koht, locus.
Hilisantiigis oli sotsiaalse elu keskmeks polis, kultuse keskmeks aga linnatagune nekropolis. Ristiusu riitus tekkis mälestuskultusena märtri haual: kristlik kunst on sündinud antiiksest hauakunstist (Fayumi portreed), altar oli algselt pühakusäilmete panipaik, mille kohale püstitati kirik. Reliikviad tulid linnadesse koos kirikutega. Tühjale linnaväljakule kerkis hauamälestis. Locus täitus ja sakraliseerus.
Kord pühadusega täitunud locus’t ei saa enam tagasi muuta tühikohaks (vrd Moskva Lunastaja Kristuse katedraali ja Peterburi Spas na krovi ehituslugu). Seda ei õnnestu teha ka Tallinnas pronkssõduri teisalduse teel.

Inga Raukas (arhitekt) “VABA AJA PARGID”
Arhitektuuriagentuur 0Ü tutvustas visioone Tallinna vaba aja parkide rajamisest bastionivööndi ning Balti jaama vahele jäävale alale.

Einar Laigna (teoloog) “HARMOONIAT OTSIDES”
Kosmos ja inimene; universaalne ning individuaalne linnaruumis. Milles seisneb Nõmme linnaosa eripära ja kuidas on see tähtis kogu Tallinna jaoks.

Kõnepeatustega ühine jalutuskäik mööda Snelli tiigi äärt Tornide väljakule ning Skoone bastioni äärde.
Jalutuskäigu algus pasunahelide saatel.

I peatus
Einar Laigna tõstis häält Toompea lossi suunas ning rääkides harmooniast ning disharmooniast, esitas iidse palve, mis õnnistas kõiki heategijaid ning leevendas Eesti Vabariigi kahjurite poolt rahvale tekitatud hädasid.

II peatus
Tornide väljak. Kadrioru pargi direktor Ain Järve esines sõnavõtuga teemal “Elu unistuste piiril”, milles selgitas, kuidas vanalinna parkide minevik ja olevik määrab inimeste heaolu tulevikus.

III peatus
Tutvuti Skoone bastioni seisuga ja lasti kujutlusvõimel hoogsalt lennata.

XXIX Tallinna Vanalinna Päevad “Teatraalne vanalinn”
05.06 – 13.06.2010

10.06 kell 11-17 Kirjanike Liidu saalis (Harju 1) toimus visioonikonverents “Teatraalne vanalinn”, keskenduti selle esiletoomisele linnakodaniku elus, mis on seotud teatri ja teatraalse eneseväljendusega kõige avaramas ja üldisemas tähenduses.
Jätkates eelnevate aastate tava kutsus Tallinna Vanalinna Päevade visioonikonverents ka sel korral ühendama minevikutraditsiooni uurimist, olevikutunnetuse erksust ning tulevikku suunatud visiooni.
“Teatraalne vanalinn” asetab meid silmitsi vajadusega märgata ja mõista teatri universaalset rolli meie elus. See vajadus puudutab meid kõiki – on üks osa linna kodanike ühisest hingamisest.
Kutsuti muuhulgas mõtlema selle üle, mida teater ja teatraalsus euroopaliku väärtusruumi ja linnakultuuri klassikalises kontekstis tähendasid.
Kreeka keelest tulnud sõna “teater” (kr theatron) tähistas Antiik-Kreekas esmalt teatud sündmust vaatavate inimeste hulka, hakates alles hiljem märgistama etendust ja selle protsessi toimumise kohta. Ja kas ei etendanud Vana-Kreeka polistes enne elukutseliste näitlejate teket draamarolle mitte entusiastlikud tavakodanikud ise?
Visioonikonverents “Teatraalne vanalinn” innustab leidma universaalset vaatajat ja kutsub linnakodanikku nägema näitlejaks olemise sügavamat sotsiaalset rolli.

Mart Raukas (filosoofiaprofessor) “SOTSIAALNE ERKSUS”
Inimene on sotsiaalne olend – kuidas see välja paistab?

Einar Laigna (teoloog ja erukolonel) “THEATRONIST LITURGIASSE”
Teatraalse ja religioosse eneseväljenduse ühtsusest klassikalises kultuuris.

Peeter Jalakas (Von Krahli tetri juht) “TEATER JA VANALINN”
Teatri võimalustest kaasajal puhas kunst, puhas tarkus, puhas rõõm, puhas toit.

Priit Herodes (heraldik ja muinsuskaitsja) “HERALDILISED SÜMBOLID LINNAS”
Heraldilised sümbolid linnas – kas aegunud, raske ja rõhuv turvis tänase vaba ja vallatu kodaniku seljas?

Kadri Mälk (ehtekunstnik, Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti eriala professor) “EHE KUI ETENDUS” Millest on tehtud ehted? Me eksime, kui arvame, et ehted on tehtud pelgalt kullast, hõbedast ja kalliskividest. Ehted on tehtud inimsuhetest – hapraimast mateeriast, mis meil on.

Hendrik Agur (Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor) “ÕNNELIK KOOL”
Õnnelik õpilane ja õnnelik õpetaja – kuidas seda saavutada?

Meelik Kattago (visionäär ja ettevõtja) “ÄRI ON TEATER & POOD ON LAVA”
Mis on elamusmajandus ning kuidas seda hästi teostada?

Vana-Toomas (Olavi Andla) ja Blue Drum “PILK RAEKOJA TIPUST”
Esindatud on linnapea Vana-Toomas, kes räägib turisminduse perspektiividest ja teatraalsest elamusturismist.

XXX Tallinna Vanalinna Päevad “Avatud südamega linn”
28.05 – 05.06.2011

Poolteadusliku ja -praktilise konverentsi eesmärgiks oli inspireerida vanalinna erinevaid huvirühmi tulevikuvisiooni suunas töötama, tuginedes ajaloolisele jätkuvusele ning jättes üle pika vaheaja konverentsist jälje maha.
Konverentsi ümmargune aastapäev andis võimaluse edastada positiivset sõnumit ja kinnitada vanalinnaga seotud huvirühmadele, et igaühel ja üheskoos on võimalik luua vanalinnast parem elu- ja tegutsemiskeskkond.
Vanalinnal pole piimahambaid ega proteese, sünnitusmaja ega surnuaeda, rääkimata perearstist. Vanalinn pole sobiv koht sündimiseks ega vananemiseks. Läheneme vanalinnapäevade deviisile “Avatud südamega linn” meditsiiniliselt. Avame vanalinnaga seonduvaid teemasid tervise ja tervishoiu kaudu. Viimasel ajal tundub, justkui vanalinnaga pole kõik korras. Sellepärast tahamegi vanalinna tervist kontrollida.
Vanalinnapäevade konverents toimub reaalse ja fiktiivse piirimail. Konverents algab tunnustatud meditsiinieksperdi sõnavõtuga, muutub siis mänguliseks teraapiaks ning kulmineerub tunnustatud linnaruumieksperdi sõnavõtuga. Poollavastatud teraapia debati idee on asetada iga huvirühm vastasrühma rolli ja lasta esindajatel vastasseisukohti argumenteerida. Vähendamaks vastandumisest tekkida võivaid hõõrdumisi, kasutame debatis mängujuhti, kes suunab arutelu kulgu ja võimaldab rollide ülemängimist. Konverentsi publiku hinnata jääb teraapia tulemuslikkus.

XXXII Tallinna Vanalinna Päevad “Igal tornil oma lugu”
01.06 – 08.06.2013

04.06 kell 12-16 konverents „Hansalinn kaupmeeste kätes – au või häbi?“ Hopneri Majas (Raekoja plats 18). On aeg arutada, kes ja mida saab teha selleks, et taastuks vanalinna hiilgus Hansa kaubalinnana.
Ettekanded:
Jüri Kuuskemaa „Kuidas keskajal vanalinnas kaubandust reguleeriti?“
Voldemar Kolga „Mida näevad kaupluste vaateakendel kohalikud inimesed ja Tallinna külalised?“
Liina Veskimägi-Iliste „Kuidas eesti käsitöö tänases Hansalinnas välja paistab?“
Andres Arrak „Vanalinn ettevõtjate või ettevõtjad vanalinna jaoks?“
Konverentsi võttis kokku ümarlaud, kus sai ühiselt arutleda konverentsil üleskerkinud teemade üle.

XXXIII Tallinna Vanalinna Päevad “Elavad tänavad”
24.05 – 01.06.2014

26.05 kell 11-15 Hopneri Majas (Raekoja plats 18)
Kõigile, kes öistel tundidel Tallinna vanalinna sattunud, ei vaja mõiste „Bermuda kolmnurk“ ilmselt pikemat selgitamist. Tegemist on piirkonnaga, mis jääb Suur-Karja, Müürivahe ja Vana-Posti tänava vahele ja mis on viimasel ajal palju kõneainet tekitanud, kuna öised pidutsejad on lärmakad ja melu kestab varaste hommikutundideni.
Kas praegust olukorda peaks kuidagi piirama või on tormiline ööelu ühes (suur)linnas paratamatu? Just sellele ja paljudele teistele küsimustele otsitakse vastust.
Jüri Kuuskemaa (ajaloolane) “Ööelu keskaegses vanalinnas”
Kaido Saarniit (Kesklinna politseijaoskonna juht) “Õiguskord vanalinnas”
Vello Leitham (ettevõtja) “Ettevõtjana vanalinnas”
Madle Lippus (linnauurija) “Piiridest linnaruumis”

XXXV Tallinna Vanalinna Päevad “Muutuv linn”
01.06 – 05.06.2016

03.06 kell 12–17 Traditsiooniline vanalinna teemaline konverents „Tänane vanalinn: teemapark või elukeskkond?“ Katariina Kirikus (Vene 14a). Konverentsi saatis sünkroontõlge.
VANALINN TÄNA
Carcassone (Prantsusmaa); Riia (Läti); Alar Nääme (Tallinna Kesklinna vanem); Mart Kalm (Vanalinna Selts, Carcassone, Riia)
VANALINN TULEVIKUS
Ülar Mark (Eesti Arhitektide Liit); Riin Alatalu (Kultuuriministeerium); Erik Terk (TLÜ Ühiskonnateaduste instituut)
Nimelt vaevab meid juba aastaid üks põhimõtteline probleem, et pole lõplikult selge, kes on Vanalinna jaoks peamiseks prioriteediks ehk kellele on see suunatud: turistidele, selle elanikele, tallinlastele, kõikidele Eesti elanikele?
Tallinna Vanalinn on Eesti kõige olulisem kultuuriobjekt, mis tõmbab ligi miljoneid turiste aastas. Sellest tekib ka surve muuta Vanalinn välismaalaste jaoks veelgi atraktiivsemaks. Vastukaaluks majanduslikule otstarbele eksisteerivad aga kohalike – nii Vanalinna, kui ka kogu Tallinna – elanike huvid, mis taotlevad Vanalinna arendamist pigem unikaalse elukeskkonnana.
Tänapäeval pole lõplikult selge, millise ideaali poole peab see piirkond küündima ja millisena peakski Vanalinn kui elukeskkond välja kujunema.
Just nendele küsimustele keskendus Tallinna Vanalinna Päevade konverents 2016. aastal. Sõna said arhitektid, muinsuskaitsevaldkonna spetsialistid, linnaametnikud, Vanalinna elanikud. Diskussioonis osalesid ka Riia ja Carcassonne linnade esindajad, kes jagasid enda kogemust maailmapärandi säilitamisel ja arendamisel. Konverentsi patrooniks oli Prantsusmaa Suursaadik Eestis hr Michel Raineri.

XXXVI Tallinna Vanalinna Päevad “Noor vanalinn”
31.05 – 04.06.2017

01.06. kell 18-20.30 Avatud foorum keskaegse rae istungi vormis “Disainime vanalinna nooreks!” Hopneri Majas (Raekoja plats 18)
Kuidas kujundada vanalinn selliseks, nagu noored seda näha soovivad?
Noored on ise välja pakkunud 9 põnevat linnaruumiprojekti, mis 1. juunil kell 12-17 vanalinna erinevates kohtades teoks said. Oma ideed ja päeval läbiviidud tegevust said noortegrupid tutvustada samal õhtul Hopneri majas toimuval avatud foorumil „Disainime vanalinna nooreks!”, kus otsiti vastuseid küsimustele: milline vanalinn on noortele atraktiivne? Milliseid uudseid tegevusi, võimalusi ja lahendusi oleks vaja luua, et noored vanalinnas aega veedaksid?
Istungit juhatas kõrgeaulise bürgermeistrina isand Urmas Vaino.
Omapoolse vaatenurga esitasid raehärrade rollis eri valdkondade eksperdid:
Taavi Pukk (Kesklinna vanem); Ville Jehe (Ettevõtja ja loomemajanduse arendaja); Ott Väli (SA Õpilasmalev juhataja); Pille Kivihall (Katariina Gildi nahakoja kunstnik); Kristiina Vall (Tallinna Spordi- ja Noorsooameti noorsootöötaja); Rain Tunger (restoranide Rataskaevu 16, Väike Rataskaevu ja Pegasus kaasomanik); Jesper Parve (kolumnist ja blogija)
Osalema olid oodatud nii noored ise, noortega tegelevad inimesed kui ka kõik teised, kellele teema huvi pakub.

XXXVII Tallinna Vanalinna Päevad “Sada aastat sajandis”
30.05 – 03.06.2018

Traditsioonilise Vanalinna Päevade konverentsi asemel mindi seekord kõnelejate-arvajatega tänavatele, otse rahva keskele, et arutada käesoleva Euroopa Kultuuripärandiaasta 2018 valguses kultuuripärandi ja väärtuste teemadel. Ekspertide kõrval oli ka publik oodatud kaasa mõtlema ja rääkima.

30.05 kell 18 Kuidas kujunes Eesti identiteet? Arutlesid Anu Põltsam, Imbi Paju, Maarja Vaino, Annela Laaneots, Ivo Juurvee. Katariina kiriku esine plats (Vene 14a), vihma korral Katariina kirikus.
31.05 kell 18 Toimetulek keeruka pärandiga… Arutlesid Kaarel Truu, Vladimir Svet, Endrik Mänd, Ivan Sergejev, Margit Mutso, Karin Paulus, Margit Kilumets. Vabaduse väljak, vihma korral Rahvarinde Muuseumis (Vabaduse väljak 9).
01.06 kell 18 Elu nagu filmis – kuidas filmide kaudu narratiive luuakse ja kinnistatakse. Arutlesid Imbi Paju, Jaak Kilmi, Peeter Simm, Margit Kilumets. Harjumäel laval, vihma korral Neitsitornis (Lühike jalg 9a).
02.06 kell 18 Laulame lahti – kuidas muusika toidab rahvustunnet. Arutlesid Hirvo Surva, Veronika Portsmuth, Olav Ehala, Margit Kilumets. G. Otsa kooli värava aluse lava (Vabaduse väljak 4).
03.06 kell 12 Kas vanalinn saab (üldse) olla peresõbralik? Arutlesid Kersti Nigesen, Tõnu Poopuu, Triin Siiner, Hendrik Agur, Vladimir Svet. Okasroosikese lossi hoovis (Uus 19).

XXXVIII Tallinna Vanalinna Päevad “Tallinn – 800”
30.05 – 02.06.2019

31. mail kell 15-18 toimuval Vanalinna Avatud Akadeemia ettekandepäeval tõid neli nimekat ajaloolast meieni inspireerivad teemad Tallinna algusaegadest. Kanuti Gildi Saal (Pikk t. 20)
Ajaloolase ja arheoloogi Toomas Tamla ettekanne „Mütoloogiline Tallinn“ lahkas Tallinna ajaloo uusaegseid müüte.
Arheoloog Ain Mäesalu keskendus oma ettekandes „Eestlaste ja ristisõdijate relvastusest 13. sajandi algul“ tolleaegsele relvastusele. Millega hakkasid muinaseestlased oma vallutajatele vastu ja kui moodsat relvastust kasutati, selgub ettekandes.
Ajaloolane ja numismaatik Ivar Leimus vaatles linna alguse rahandust oma ettekandes
„Millal ja kes lõi Tallinna esimesed rahad?”. Tallinna esimesed mündid lasi vermida Taani kuningas Valdemar II varsti pärast võidukat Lindanise lahingut vastrajatud kantsis Toompeal 1220. aasta paiku. Kuid see rahalöömine oli ühekordne ja lühiajaline. Uuesti hakati Tallinnas münte vermima 13. sajandi keskel.
Arheoloog Erki Russow tõstatas oma ettekandes “Hansalinna lätteil” küsimuse, kes ja millal võis asutada Tallinna linna ning kuidas paari põlvkonna jooksul kujunes Soome lahe lõunakaldale linnamüüriga piiratud võimas kaubalinn.
Üritust modereeris ajaloolane Ott Sandrak.

2019. aastal tähistas Tallinn oma 800. sünnipäeva. Just nii palju möödus Tallinna ala esimesest kindlast mainimisest kirjalikes allikates seoses Taani kuninga Valdemar II ristiretkega Põhja-Eestisse juunis 1219. Henriku Liivimaa kroonika ei räägi konkreetsest kohast, aga sündmusi on võimalik seostada Toompea ja tulevase Tallinna alaga.
Vanalinna Päevade peamine idee on väärtustada, tutvustada meie inimestele vanalinna, selle ajalugu ja erinevaid ajajärke. 2019. aastal kiigati 800 aasta taha, mil taanlased siinmail tegutsesid, elu korraldasid ja linna arengule suurema hoo sisse lükkasid. Vanalinna Päevade rikkalikus ja mitmekesises kultuuriprogrammis on alati leidunud koht ka tõsisemate arutelude ringile, seekord pakuti kaasamõtlemis- ja arutlemisvõimalust koos Vanalinna Avatud Akadeemiaga ajaloo teemadel.

Jaga Sõpradega