Peolaualaulud, eestvedajad Jaan Sarv ja korporatsioon Rotalia meeskoor

Peolaualaulud, eestvedajad Jaan Sarv ja korporatsioon Rotalia meeskoor

Lookas peolaual leiab süldi, salati, kohvi, koogi, konjaki, veini ja muu hea-parema vahele alati ruumi ka mõne laulu jaoks. Eriti hästi mahub laul peolauale, mis pole niivõrd lookas, vaid pigem kasinapoolne. Mida kesisem peolaud, seda rohkem ruumi lauludele. Laul mahub ka lauale, mis polegi niiväga pidune, vaid pigem nukrapoolne – laul sobib nii lohutajaks kui ka tujutõstjaks. Egas laul peolauas loo veel laulupidu. Kui just peolauas ei juhtu olema laulupeorahvas, mil peolauast saab laulupeolaud. Juhtub ka laulupeorahvas peolauas laulu tegema, kõlab peolauas laulupeopeolaualaul. Egas peolauda ei tulda keelt väänama! Ikka laulma seda, mis parajasti hingel, meelel ja keelel – ilma hinnanguta, ilma aplausita – nii hästi või halvasti kui parajasti osatakse ja välja tuleb, mis pähe kargab ja valla pääseb. Peolauas kõlab ühtviisi hästi nii sünnipäevalaul, vanaisa lapsepõlve lemmiklaul, vaarisade sajandite tagune regitarkus, äraleierdatud estraad, kõrva ussitav popphitt, noore mehe kuraas, kui ka neiu kustumatu armuhüüd. Peolaualaul on aastakümnetega mällu sööbinud, memme hiirekõrvadega lauluvihikusse kirjutatud, pillikoti põhjas kortsunud laululehel, tudengi needitud kaantega nahkköitelises buršilaulikus, südametega palistatud pulmalaulikus või kriiskava ekraaniga telos, näpuviibutuse kaugusel. Peolauda juhtub teinekord ka põrguoreliks sõimatud lõõtsill, lärmakas kortsmoonik, malevaelu näinud kitarr või härdalt unistav suupill. Peolauas võib ju olla eeskava, kuid alati on spontaansust – juhtub ootamatusi, tuntakse kohmetust ja piinlikkust, kuid peamiselt siiski rõõmu, sest peolaualaul kõlab just nüüd ja praegu. Alati, kordumatult. Eestvedajad Jaan Sarv ja Rotalia mehed.

Korporatsioon Rotalia meeskoor võib ju kõlada akadeemiliselt – on nad ometigi oma kuue tegutsemisaasta jooksul osalenud kõikidel laulupidudel, suurtel laulupäevadel, harjutanud tunde ja tunde kogenud dirigentide valvsa käe all, teinud hääleharjutusi ja tuupinud repertuaari. Siiski on nad esmalt ikkagi tudengid – täis uljust ja ulakust, teotahet ja saavutusvajadust. Nii mõnedki mered läbi sõitnud meesterivist võib külg-külje kõrval seismas leida nii tuupiva üliõpilase, hallipäise muusikakorüfee, mõned elukogenud malevlased ja merekarud, selgesõnalise juristi, kõrgelt haritud helilooja, taevaid vallutava itimehe, pärimust kandva rahvamuusiku ja keda kõike veel. Mehed – seismas Eesti eest – lauldes! Ja kui need mehed võtavad peolauda kaasa parimad sõbrad, naised-lapsed, lõõtsad-kitarrid, vanad lauluraamatud, värsked laululehed ja hulganisti head tuju, siis laul ei lakka ning hoov rõkkab!

}