2025. aastal möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest ja juubeli puhul tähistatakse eesti raamatu aastat. Niguliste muuseumi näitusel esitletakse eesti raamatuloo kõige haruldasemaid reliikviaid ning antakse ülevaade kirjakeele ja trükiste arengust 16.‒19. sajandini.
Näitusel võetakse kokku eesti raamatukultuuri ja kirjasõna ajalugu selle algusest kuni rahvusliku ärkamisajani ehk kujundlikult ‒ Kullamaa käsikirjast „Kalevipojani“, lauluraamatust laulupeoni, aabitsast akadeemiani. Haruldaste raamatute ja tähtteoste kaudu jutustatakse eestlaste harimise ja kultuurrahvaks saamise lugu: kuidas õpiti jumalasõna, laulmist ja lugemist, hakati kirjutama ja luuletama ning edeneti haritud ja vabaks rahvaks.
Suure juubeli puhul on kõigil erakordne võimalus näha oma silmaga käsikirju ja trükiseid, mille pärand kumiseb eestlase kultuurimälus: Kullamaa vakuraamat (1524–1532), Wanradti ja Koelli katekismus (1535), Georg Mülleri jutlused (1600–1607), Reiner Brockmanni luuletus (1637) ja Wastne Testament (1686), kui mainida kõige varasemaid. Vanim, 1525. aastal ilmunud eestikeelne trükis ei ole säilinud ja sellest on üksnes kirjalikud teated. Näitusel on aga väljas erakordselt haruldased fragmendid 1535. aastal ilmunud Wanradti ja Koelli katekismusest, mis on esimene osaliselt säilinud emakeelne trükis ja seega alus meie trükisõna teekonnale ning rikkalikule kirjanduspärandile.
Üks näituse osa on ka kooriruumis kujundatud haridusala, kus väiksemad ja suuremad külastajad saavad mänguliselt uurida, milline on olnud eestlaste side raamatuga, tutvuda aabitsatega ja eesti keele kirjapildiga läbi aegade ning ka ise kirjutada ja lugeda.
Sissepääs muuseumipiletiga, ligipääsetav ka liikumispuudega inimestele.
Ligipääsetavuse kohta loe täpsemalt siit: Erivajadusega külastajale – Niguliste muuseum
Ürituste projektijuht Annely Pantalon
info@vanalinnapaevad.ee
