13. AUGUST

Eesti Folkloorinõukogu pärimusküla

Võimalus tutvuda Eesti käsitöömeistrite loominguga ja osaleda töötubades.

Pärimuskülas tutvustavad oma loomingut ja teevad töötube:
Kätli Saarkoppel-Kruuser – südamepaela punumine
Lahemaa Pärimuskoda – puit ja villatöö
Olga Kublitskaja – niplispits
Piret Albert ja Katre Mägi – nahameistrid
Türi Käsitöötuba ja Kesk-Eesti Käsitööselts – villameistrid
Meeste käsitöö alal:
Karl-Eik Rebane – puitpaadi meisterdamine
Karmo Kiilmann ja Allar Altmets – sepatöö
Margus Rebane – korvide punumine
Meelis Kihulane – rahvuslik puutöö
Märt Viljaste – puitkausid teivastreipingil
Urmas Veersalu – rookroonid

Huvistuudio ÕHIN

Huvistuudio ÕHIN on Lagedil tegutsev pärimusliku- ja rahvaliku suunitlusega muusikakollektiiv, kes mängivad pilli ja laulavad. Nende repertuaaris on lood, mis tundides õpitud ja lemmikuteks kujunenud ning lood, mida on nad kogunud erinevatelt folgi- ja rahvamuusikapidudelt. Pillidest on esindatud väikekannel, ukulele, mandoliin, kitarr ja kontrabass. Vahest sekka torupill, viiul ja mõni vileline. Kõige nooremad pillimängijad on 5-aastased ja kõige vanemad täisealised. Muusikakollektiivi juhendab Lilian Kapp.

Tantsuklubi: Tartu Folklooriklubi Maatasa ja Leedu folkloorirühm Dolija

Maatasa alustas kooskäimist 2013. aastal, ühendades noored, kes eelnevalt olid tegutsenud koos rahvamuusikatöötluste ansamblites. Maatasa nime all astus koosseis esimest korda üles 16. veebruaril 2013. aastal rahvusvahelisel festivalil Baltica. Seda kuupäeva loetakse ka folklooriklubi sünnipäevaks.
Maatasa uurib Lõuna-Eesti (eelkõige Tartumaa) rahvapärimust nii tantsudes, lauludes, rahvajuttudes kui pillilugudes ning jagab hea meelega oma mõtteid ka rahvaga. Lisaks tegelevad noored Lõuna-Eesti rahvariiete põhjaliku uurimisega. Maatasa repertuaaris on vanemad ja uuemad tantsulood, regilaulud, aga ka 19.-20. sajandi vahetusel väga moes olnud armastus- ja külalaulud ning pillilood.

Žvėrynas gümnaasiumi (Vilnius) folklooriansambel Dolija loodi 1998. aastal. Ansambel koondab erivanuses noored, kes naudivad traditsioonilisi laule, tantse, pillilugusid. Liikmed mängivad ka ise mitmeid rahvapille – vilepille, leedu vilesid, viiulit, akordionit. Ansambel on palju esinenud. Igal aastal võetakse osa festivalist Skamba skamba kankliai. 2009. aastal oli ansamblil au anda kontsert Hispaania kuningapaarile. Lisaks kontsertidele erinevates Leedu paikades (Klaipeda, Drusnkininkai, Varena, Trakai) on ansambel osalenud ka välisfestivalidel Makedoonias, Slovakkias, Venemaal ja Poolas.
Juhendaja: Vilija Vaitkienė.

14. AUGUST

Tornide väljakul Eesti Folkloorinõukogu pärimusküla

Võimalus tutvuda Eesti käsitöömeistrite loominguga ja osaleda töötubades.

Pärimuskülas tutvustavad oma loomingut ja teevad töötube:
Kätli Saarkoppel-Kruuser – südamepaela punumine
Lahemaa Pärimuskoda – puit ja villatöö
Olga Kublitskaja – niplispits
Piret Albert ja Katre Mägi – nahameistrid
Türi Käsitöötuba ja Kesk-Eesti Käsitööselts – villameistrid
Meeste käsitöö alal:
Karl-Eik Rebane – puitpaadi meisterdamine
Karmo Kiilmann ja Allar Altmets – sepatöö
Margus Rebane – korvide punumine
Meelis Kihulane – rahvuslik puutöö
Urmas Veersalu – rookroonid

Laste pärimushommik

Maili Metssalu

Eestimaa Rahvuste Ühendus Neitsitorni amfiteatris

12:00   Udmurdi Ühingu ansambel “Ošmes”, juht Pavel Kutergin

12:30   Eesti Ukrainlaste Kongressi kollektiivid: vokaalrühm “Provesin” juht Rein Tali; Irena Pavljuk-Peterson Ukraina rahvalaulud; Ukraina folklooriansambel “Perelaz”, juht Volodimir Potapenko.

13:15   Eesti-Mordva Seltsi folklooriansambel “Vastoma”, juht Antonina Simberg

13:30   Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi vokaalstuudio “Prima”, juht Margarita Kulagina

14:00   Eestimaa Poolakate Seltsi “Polonia” ansambel “Laikonik”, juht Valentyna Mielcerek

14:30   Tšuvaši Kultuuri Seltsi ansambel “Palan”, juht Galina Rõbalko

15:00   Tallinna Mari Seltsi ansambel ja solistid, juhid Anna Mišina-Makeev ja Aleksei Aleksejev

15:30   Seto leelokoor “Sõsarõ”, juht Elvi Nassar

16:00   Ukraina folklooriansambel “Perelaz”, juht Volodimir Potapenko.

16:30   Folklooriansambel “Žurba”, juht Volodymir Leibjuk

17:00   Kontserdi lõpp

Leedu folkloorirühm Dolija

Žvėrynas gümnaasiumi (Vilnius) folklooriansambel Dolija loodi 1998. aastal. Ansambel koondab erivanuses noored, kes naudivad traditsioonilisi laule, tantse, pillilugusid. Liikmed mängivad ka ise mitmeid rahvapille – vilepille, leedu vilesid, viiulit, akordionit. Ansambel on palju esinenud. Igal aastal võetakse osa festivalist Skamba skamba kankliai. 2009. aastal oli ansamblil au anda kontsert Hispaania kuningapaarile. Lisaks kontsertidele erinevates Leedu paikades (Klaipeda, Drusnkininkai, Varena, Trakai) on ansambel osalenud ka välisfestivalidel Makedoonias, Slovakkias, Venemaal ja Poolas.
Juhendaja: Vilija Vaitkienė.

Tartu Folklooriklubi Maatasa

Maatasa alustas kooskäimist 2013. aastal, ühendades noored, kes eelnevalt olid tegutsenud koos rahvamuusikatöötluste ansamblites. Maatasa nime all astus koosseis esimest korda üles 16. veebruaril 2013. aastal rahvusvahelisel festivalil Baltica. Seda kuupäeva loetakse ka folklooriklubi sünnipäevaks.
Maatasa uurib Lõuna-Eesti (eelkõige Tartumaa) rahvapärimust nii tantsudes, lauludes, rahvajuttudes kui pillilugudes ning jagab hea meelega oma mõtteid ka rahvaga. Lisaks tegelevad noored Lõuna-Eesti rahvariiete põhjaliku uurimisega. Maatasa repertuaaris on vanemad ja uuemad tantsulood, regilaulud, aga ka 19.-20. sajandi vahetusel väga moes olnud armastus- ja külalaulud ning pillilood.

Jutuvestjate mõõduvõtmine

Eestvedaja Maili Metssalu.

Pärimustantsude õpituba: Tartu Folklooriklubi Maatasa

Maatasa alustas kooskäimist 2013. aastal, ühendades noored, kes eelnevalt olid tegutsenud koos rahvamuusikatöötluste ansamblites. Maatasa nime all astus koosseis esimest korda üles 16. veebruaril 2013. aastal rahvusvahelisel festivalil Baltica. Seda kuupäeva loetakse ka folklooriklubi sünnipäevaks.
Maatasa uurib Lõuna-Eesti (eelkõige Tartumaa) rahvapärimust nii tantsudes, lauludes, rahvajuttudes kui pillilugudes ning jagab hea meelega oma mõtteid ka rahvaga. Lisaks tegelevad noored Lõuna-Eesti rahvariiete põhjaliku uurimisega. Maatasa repertuaaris on vanemad ja uuemad tantsulood, regilaulud, aga ka 19.-20. sajandi vahetusel väga moes olnud armastus- ja külalaulud ning pillilood.

Rahvarõivaste tuulutamine: Tule, tuulutame rahvarõivaid!

Pärimusmängude õpituba: Janne Suits ja Kristi Kool 

Ansambel Suits ja Kool on üheskoos tegutsenud alates 2014. aasta sügisest. Neid inspireerib traditsioonilise tantsumuusika mängimine: peamiselt eesti lõõtsa, rahvakandle ning viiuli repertuaar. Sekka lauldakse ka vanu laule elust ja armastusest.
Kristi peres on lõõtspilli mängitud mitmeid põlvkondi: juba tema vanaisa August Laanesaar oli vahva lõõtspillimees ning seda eesti rahva lemmikut rahvapilli mängib ka Kristi ema Ülle Kool. Janne viibis Viljandi õpingute ajal Rootsis Nyckelharpa Instituudis ning õppis sealse rahvuspilli nyckehlarpa mängu. Viimastel aastatel on ta selle pilliga mänginud eesti traditsioonilist tantsumuusikat.

Tantsuklubi: Suits & Kool ning Väägvere külakapell

Ansambel Suits ja Kool on üheskoos tegutsenud alates 2014. aasta sügisest. Neid inspireerib traditsioonilise tantsumuusika mängimine: peamiselt eesti lõõtsa, rahvakandle ning viiuli repertuaar. Sekka lauldakse ka vanu laule elust ja armastusest.  

Kristi peres on lõõtspilli mängitud mitmeid põlvkondi: juba tema vanaisa August Laanesaar oli vahva lõõtspillimees ning seda eesti rahva lemmikut rahvapilli mängib ka Kristi ema Ülle Kool. Janne viibis Viljandi õpingute ajal Rootsis Nyckelharpa Instituudis ning õppis sealse rahvuspilli nyckehlarpa mängu. Viimastel aastatel on ta selle pilliga mänginud eesti traditsioonilist tantsumuusikat.

Väägvere Külakapell on nooruslikult äge ja särtsakas rahvamuusika ansambel. Laulu saateks kõlavad eesti lõõts, karmoška, kandled, viiulid, bass, jauram. Muusika järgi saab tantsu vihtuda, hääle kähedaks laulda ja lihtsalt kuulata.

15. AUGUST

Võimalus tutvuda Eesti käsitöömeistrite loominguga ja osaleda töötubades

Võimalus tutvuda Eesti käsitöömeistrite loominguga ja osaleda töötubades.

Pärimuskülas tutvustavad oma loomingut ja teevad töötube:
Kätli Saarkoppel-Kruuser – südamepaela punumine
Lahemaa Pärimuskoda – puit ja villatöö
Olga Kublitskaja – niplispits
Piret Albert ja Katre Mägi – nahameistrid
Türi Käsitöötuba ja Kesk-Eesti Käsitööselts – villameistrid
Meeste käsitöö alal:
Karl-Eik Rebane – puitpaadi meisterdamine
Karmo Kiilmann ja Allar Altmets – sepatöö
Margus Rebane – korvide punumine
Meelis Kihulane – rahvuslik puutöö
Urmas Veersalu – rookroonid

Leedu folkloorirühm Dolija

Žvėrynas gümnaasiumi (Vilnius) folklooriansambel Dolija loodi 1998. aastal. Ansambel koondab erivanuses noored, kes naudivad traditsioonilisi laule, tantse, pillilugusid. Liikmed mängivad ka ise mitmeid rahvapille – vilepille, leedu vilesid, viiulit, akordionit. Ansambel on palju esinenud. Igal aastal võetakse osa festivalist Skamba skamba kankliai. 2009. aastal oli ansamblil au anda kontsert Hispaania kuningapaarile. Lisaks kontsertidele erinevates Leedu paikades (Klaipeda, Drusnkininkai, Varena, Trakai) on ansambel osalenud ka välisfestivalidel Makedoonias, Slovakkias, Venemaal ja Poolas.
Juhendaja: Vilija Vaitkienė

Vähemusrahvuste folkloorirühmade esinemised – Rahvusvaheline Rahvuskultuuride Ühenduste Liit Lüüra

Ansamblid Gorlitsa, Bukuria, Jatran, Valgevene ansambel Ljanok, De Light. 

Kostmah om II Seto tandsopido KAGOH KUL`ATASÕ

Tallinna Vanalinna Päevad võõrustavad sel korral seto tantsurahvast. Setod, koos lähinaabritega Vastseliinast ja Räpinast, tutvustavad pealinlastele omi pidutsemiskombeid 15.augustil Tornide väljakul – „Kostmah om II Seto tandsopido KAGOH KUL`ATASÕ`“. Pidu algab kell 15, aga juba pool tundi varem saab osa spontaansest nn. kulatamisest.
II Seto tandsopido KAGOH KUL`ATASÕ` pidi toimuma 2020.a. Seto folgi sündmusena Värskas. Toona tuli asjaoludest tingituna lükata nii folk kui tantsupidu 2021.aastasse. Ka sel aastal oli peo toimumise osas juuni lõpus Setomaal palju kahtlusi ja nii löödigi käed Tallinna Vanalinna Päevadega, mis toimuvad augustis.
I Seto tandsopido KAGOSS KARGASÕ` peeti 2018.a. Värska talumuuseumis. Tookord olid osalejaiks vaid seto tantsijad ja pillimängijad. Teisele peole otsustati kutsuda ka lähinaabrid. Paraku ei luba praegune aeg pidutseda koos Petseri ja Vana-Irboska ega Läti Aluksne piirkonna