Kohtumiseni 2020

Day(s)

:

Hour(s)

:

Minute(s)

:

Second(s)

VIIMASED UUDISED

Hugo Hiibus näitab kohalikke kuulsusi

Homme keskpäeval avab karikaturist Hugo Hiibus Tallinna vanalinna päevadeks Kodulinna majas (Gümnaasiumi 3) oma isikunäituse „Kohalikud kuulsused“. Näitusele paneb kunstnik välja mitmekümne aasta jooksul valminud ja ka ajakirjanduse kaudu sõbralike šaržidena tuntuks...

Loe edasi

Kunsti seitsme maa ja mere tagant

Lisaks kodumaistele artistidele saab vanalinna päevadel seekord rohkesti näha väliskülaliste pakutavat. Tulemas on muusikuid, etenduskunstnikke ja kunstnikke nii Taanist, Ungarist,  Venemaalt . Kuna vanalinna päevad heidavad pilgu aegade taha Taani perioodile, siis...

Loe edasi

Tallinna heerold Jüri Kuuskemaa
„Tallinn 800 – linna sünd“

Vägevam senistest juubelitest on tähistada Tallinna esmamainimise 800. aastapäeva. Võimaluse selleks annab Liivimaa Henrik, kes oma kuulsas kroonikas on maininud Taani kuninga Valdemar II sõjakäiku Revalasse juunis 1219:

VANALINNA PÄEVAD 4-7. JUUNI 2020

RAEKOJA PLATS

AJALUGU

Muusika

TEATER

LASTELE JA PEREDELE

RAHVAKULTUUR

NÄITUSED JA KAUPLEMINE

TÖÖTOAD

TOOMPEA RÜTMID

KÕIK NAD MAABUSID OMA SÕJAVÄEGA REVALA MAAKONNAS JA ASUSID LYNDANISESSE, MIS OLI VAREM OLNUD REVALASTE LINNUS, JA LAMMUTADES VANA LINNUSE, HAKKASID TEIST, UUT EHITAMA.

 

Lyndanise – seda nime võib tõlgendada kui LINNAASEME, mis tähistas muinaseestlaste asulat ja sadamakohta kaitsnud linnust praegusel Toompeal. Taanlased ei piirdunud linnuse kui võimu kantsi ehitamisega. Kaasates Läänest kutsutud ehitusmeistreid ja kohalikke eestlasi, hakati ehitama euroopalikku sadama- ja kaubalinna, mis peatselt ühines Hansa Liiduga.

Rajati linna toimimiseks vajalikud institutsioonid ja ehitised: raad ja raekoda, kaupmeeste ja käsitööliste gildid ja gildimajad, elamud ja aidad, tööhoov ja seegid, pühakojad ning kloostrid, sadamamuulid, väravate ja tornidega linnamüür. Taani ajal 1219–1346 kujunes tänini säilinud tänavavõrk.

Lyndanise kohal hakkas kõrguma ilmaliku ja kirikliku võimu keskus Toompea seal paikneva lossi kui maaisanda residentsi ning Neitsi Maarja Toomkiriku ja Toomkooliga. All-linna kodanikele, kaupmeestele ja käsitöölistele annetati 1248. aasta 15. mail Lübecki linnaõigus. Sellest alates kinnistus Tallinn Lääne-Euroopa seadus- ja kultuuriruumi.

Jüri Kuuskemaa

 

Taani aja pärand

1219–1346

Järgnevas nimistus toodud kohtadel on selge ehituslooline seos linna sünni ja Taani perioodiga Tallinnas. Loetelu ei pretendeeri täiuslikkusele, kuid loodetavasti annab huvilisele tõuke meie vanalinna paremini tundma õppida. Head jalutamist ja avastamist vanalinnas!

 

  1. Raekoda

Esmakordselt mainitud sel asukohal 1322 consistoriumina. Ehitatud arvatavasti 13. sajandi lõpukümnenditel, kuid ei püstitatud korraga. Praegust hoonet on mitu korda laiendatud, selle kohal asus varem mitu ehitist. Raekoja plats on olnud igipõline turg ja keskaegse hansalinna kese, koondanud juba linna tekkeajast kaug- ja lähiühendusteid.

 

Pühakojad

  1. Toomkirik (Toom-Kooli 6)

Toompea end. Suure linnuse keskosas. Arvatavasti pärast taanlaste vallutust ehitati Toompeale puukirik, Püha Neitsi Maarja kivikirikut hakkasid asemele püstitama dominiiklaste ordu mungad 1229. Pühitseti Eestimaa katedraalkirikuks 1240. Praeguse ehitise vanimad säilinud müüriosad asuvad koori ja käärkambri vahelises seinas.

  1. Niguliste kirik (Niguliste 13)

Kiriku rajasid varsti pärast 1230. a Ojamaalt saabunud saksa kaupmehed. Püha Nikolause kogudusekirik rajati kindluskirikuna. Vanim hauaplaat pärineb a-st 1309, kirjalikes allikais esimest korda mainitud 1315.

  1. Oleviste kirik (Lai 50)

Tallinna suurim keskaegne ehitis, nime saanud pühakuks kuulutatud Norra kuninga Olav II Haraldssoni järgi. Rajamise aeg ja varasem ehituslugu pole teada, esmamainitud 1262.

  1. Püha Vaimu kirik ja seek (Pühavaimu 2)

Tallinna ainus sakraalehitis, mille põhikuju on püsinud muutumatuna 14. saj-st. Kuulus samanimelise seegi juurde, nimetatud ka rae kabeliks. Esmamainimine 1316, rajati tõenäoliselt 13. saj, kuhu saab dateerida nüüdse koori ja pikihoone, mis olid algselt kaetud lameda puitlaega. Pühavaimu seek (ka Pühavaimu hospidal ja Püha Gertrudi seek) oli vaeste, haigete, kodutute ja vanade meeste hooldusasutus kiriku kõrval; esmamainitud 1334. Seegis oli 30–50 kohta.

6. Püha Miikaeli klooster (Aida ja Kloostri tänava piirkond)

Rajati 1249 tsistertslaste nunnakloostrina Taani kuninga Erik IV Adraraha algatusel. Esiehitis, arvat. 1219 rajatud Püha Ventseli kabel sai järgmiste hoonete ehitamise lähtekohaks, selle kohale ehitati peaingel Miikaelile pühendatud kirik. Al 1732 osalise ümberehitamise ja kohandamise järel apostliku õigeusu jumalateenistuse läbiviimiseks pühitseti Issandamuutmise kirikuks. Al 1631 on kloostri ruumides Gustav Adolfi Gümnaasium.

7. Püha Katariina klooster (Vene 12a)

Rooma-Katoliku Kiriku Tallinna Dominiiklaste Püha Katariina klooster. Praegusel asukohal al 1246 või 1262. Aleksandria P. Katariinale pühendatud kirik muutus varemeteks tulekahjus1531. Dominiiklaste kloostri pidusaali e refektooriumi kohal hilisem katoliiklik Peeter-Pauli katedraal (1844).

8. Kärkna kloostriõu

Vene tn 13 ja 15 ning Pühavaimu tn nurgal paiknes alates 1254–1558 Tartu-lähedase tsistertslaste kloostri linnaresidents elu- ja laoruumidega.

9. Padise kloostriõu

Vene tn 22 vasakpoolne osa. Siin paiknes 13. saj kuni reformatsioonini Dünamünde ja seejärel Padise tsistertslaste kloostri linnaresidents elu- ja laoruumidega.

 

 

10. Kolga kloostriõu

Vene tn 20 parempoolne osa. Ojamaa Roma kloostrile kuulunud, eluhoonete ja aitadega krunt. Sai nime Kolga kloostrimõisa järgi, mis oli kloostri Põhja-Eesti valduste keskus.

Ühiskondlikud hooned

11. Müntla (Rataskaevu 6)

Praeguste Rüütli ja Rataskaevu tn äärde kujunes 13. saj nn töökodade vöö, kus tegutsesid erinevate alade meistrid. Taani-aegne rahapada võis (otsustades leitud sulatustiiglite, -ahjude ja müntide põhjal) asuda Rataskaevu tn. 1363 müntimist taasalustades seadis raad müntla sisse Niguliste tänaval.

  1. Kanuti gild (Pikk 20)

Katoliikliku pühaku Knud Lavardi järgi nime saanud gild; asutati arvat 13. saj (esmamainitud 1326). Hõlmas Suurgildi moodustamiseni käsitööliste kõrval ka kaupmehi. Liikmed peamiselt saksa käsitöölised, eestlaste liikmeksvõtt oli tõkestatud.

Hoone korduvalt ümber ehitatud.

  1. Oleviste gild (Pikk 24)

Püha Olavi käsitööliste gild, asutati arvat 13. saj I poolel, esmamainitud 1341. Saanud nime gildi kaitsepühaku Püha Olavi (Norra kuninga Olav II Haraldssoni) järgi. Koosnes kahest Pikalt tänavalt Pühavaimu tänavale ulatuvast pikast hoonest (vasakpoolne – eeskojamaja, paremal – saalikorpus). Gild ühendas 17. saj lõpuni põhiliselt eesti ja rootsi käsitöölisi. Hiljem liideti hoone Tallinna Mustpeade vennaskonna valdusega.

Hoone korduvalt ümber ehitatud.

  1. Harju värav

Kogu linnasüdamikku piirav vallikraav oli juba olemas 1310, kui lõunaküljel hakati rajama kivist linnamüüri. Algsel kujul valmis see Taani aja lõpuks, kuid väravaehitised eeltornidega 1456.

  1. Linnamüür Hobuveski juures

Tallinna all-linna keskaegne kaitsepiire ümbritses al 13. saj linnatuumikut ja täienes koos selle laienemisega. 1265–1282 rajati linna loode-, põhja- ja kirdeküljele puitkaitsekäiguga nn Margarethe müür, ida- ja kaguküljele kraav, palissaadiga muldvall ning Suur ja Väike Rannavärav. Praegu säilinud müüri hakati rajama 1311 Mihkli kloostri juures; 1355 valmis rae, gildide ja kodanike ühistööna 4,5–8,5 m kõrgune müür 6 müüri- ja 8 väravatorniga. Müüri, torne ja linnaväravaid moderniseeriti ja tugevdati tulirelvade ilmumisel kuni 16. saj keskpaigani.

  1. Nunnatornist Loewenschede tornini

1249 rajatud nunnaklooster hõlmati linnamüüriga al 1310, siis asuti rajama ka torni. Saunatorn sai nime selle jalamile ehitatud nunnade saunast. Kuldjala torn rajati ilmselt 1311–1320 linna läänemüüri nurgatornina, nimi seondub arvat kunagise tuulelipuga.

  1. Pikk jalg

Ühendas tõenäoliselt juba viikingiajal muinaseestlaste linnust sadamaga. Selle kohale keskajal kerkinud Toompea Suure linnuse esimene ehitis oli ilmselt 1219-1220 praeguse Soome saatkonna liputorni kohale ehitatud kindlustorn Taani kuningas Waldemar II-le.

  1. Toompea loss ehk Väike linnus

Esimese kastellilaadse kivikindluse rajamist alustasid Mõõgavendade ordu rüütlid 1227. Tööd jätkasid taanlased 1238 kuningliku asehalduri residentsi loomiseks. Praeguseni säilinud kolm ümmargust nurgatorni on 15. saj, mil maaisandaks oli Liivimaa ordu.

  1. Hobuveski (Lai 47)

Rajatud arvatavasti 13. saj, 1316–1320 seotud Horsemole-nimelise perekonnaga. Oli eriti oluline, kui linna piiramiste ajal Ülemiste kanali sulgemise tõttu seiskusid vallikraavi äärel olnud vesiveskid.

 

Valiku tegi kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.

Kirjeldustes kasutatud ka Tallinna entsüklopeediat.

 

AASTA 2019 TIPPHETKED

VANALINNA KAART

Jaga Sõpradega