NÄITUSED

JA KUNSTIPROJEKTID

2021. aastal soovib Tallinna Vanalinna Päevade meeskond kunstinäitustega linnaruumi tuua eriilmelisi tegelasi ja lugusid – vanu legende ja nüüdisaegseid väljamõeldiseid.

Vanalinna tänavatel hakkavad jalutajaid saatma armastatud Edgar Valteri muinasjutulised tegelased, Kirjandusmuuseumi poolt kogutud Covid-i teemalised meemid, illustraator Maari Soekovi maagiline maailm, Juhan Kohali fotonäitus kivise kindluse elust nimega “Müüriüminad” ja veel mitmed teised üllatajad. 

Kutsume ülesse teoseid ise tõlgendama, oma lugusid jutustama sinna juurde ja kaasa mõtlema või ette kujutama kunstniku loomeprotsessi.

Kunstiprojektid linnaruumis rühmituselt W64:

}

Viru värava torn

(Rapuntsli)patsid.

Viru värava tornil ripuvad rahvusvärvides (Rapuntsli)patsid. Nii nagu Polzunov leiutas aurumasina, Popov raadio, on Rapuntsel linnakodanike teadmata elanud Viru tornis. (Loe edasi)

Ta laulab kuuldamatult-kütkestavalt, lastes alles nüüd patsid/habeme alla. Tema tähelepanu püüavad köita soolise võrdõiguslikkuse kvoodi alusel nii printsess Accipiter-Moor kui prints de Õllekvart’s. Rapuntsli rõivad hakkavad peagi vöökohast pigistama.

}

Katariina käik

Kunstiprojektid linnaruumis rühmituselt W64: Ülemiste vanakese veekaristuse helid

Katariina käigus kostavad läheneva Ülemiste vanakese veekaristuse helid. Ariel Lagle originaalmuusika. (Loe edasi)

Ära sa ütle (et Tallinn on valmis)! Sest valminud linna poole hoiatavalt kohisevast, mäslevast ja vahutavast veest ei kosta eriti üle vahtplasti ja kraana vaikne nasaalne hääl.

}

Oleviste kirik (Lai 50)

Kunstiprojektid linnaruumis rühmituselt W64: Tulikahju

Oleviste kiriku juures kostavad kõue-, raju-, vihma- ja põlenguhelid, meenutamaks kirikut korduvalt süüdanud välgutabamusi ja tulekahjusid. Ariel Lagle originaalmuusika. (Loe edasi)

Kirik on vähemalt kolm korda täielikult maha põlenud ja pikne on süüdanud torni kaheksa korda. Tuntuimad neist: 1433, 1625, 1820 ja viimati 1931. Kiriku ehitamiste ja taastamiste käigus olevat mitmed ehitusmehed ja -meistrid kukkudes hukka saanud.

“Portreed” Villu Jaanisoo

}

30.06-01.09.2021

}

Näitus on avatud N,R 14-17, L,P 12-17 ja kontserdite ajal

Katariina kirik (Vene 14A)

Villu Jaanisoo: “Ma pean ennast skulptoriks selle kõige klassikalisemas mõttes. Töötades mitmesugustes materjalides, tehnikates ja mahtudes, laiendan oma praktikat skulptuurimaastike ‘äärealadele’, kus see muutub millekski muuks, või kus miski muu muutub skulptuuriks.

Olen sündinud aastal 1963 Tallinnas, Eesti Riikliku Kunstiinstituudi lõpetasin 1989.aastal. Alates 1990ndate algusest olen elanud ja töötanud Soomes. Oma kunstipraktikas olen tegelenud nii näitusetoimingu kui avalike teoste loomisega, aastatel 2009-2020 töötasin Soome
Kunstiakadeemia skulptuuriosakonna professorina.

Teos “Portreed” (2012-13/2019) koosneb neljast suuremõõtmelisest portreest (“Dante”, “Goethe”, “Shakespeare” ja “Voltaire”). Neid on eksponeeritud mitmes kohas, Eestis on ‘Portreed’ väljas esimest korda. (Loe edasi)

Need neli mõtlejat on Euroopa kultuuri nii palju vorminud, et nende mõjusid on kõikjal tunda –
neist ei saa kuidagi mööda ka inimene, kes pole kunagi ühtki Shakespeare’i või Voltaire’i teksti
kätte võtnud. Mõjud on nii tugevad ja selged, et Jaanisoole tundub, nagu piirid nende autorite
mõtete vahel oleks muutunud hajusaks, nende isikud aga läbi lõputu tsiteeritusse ja ajaloo
kulgemise peaaegu lõhustunud, hajunud. Nemad ise ja nende ja ideed moodustavad läbi
immaterialiseerumise aga ühtlase, tugeva materjali, millest luua uut, asetades neid üha uutesse
kontekstidesse; nad on vundament, millele laotakse uusi müüre ka kirjanike loomingusse
põhjalikult süvenemata.
Juba mõeldud mõtete, vanade ajastute ja ammu surnud inimeste sulandumine ühtlaselt tajutavaks,
omamoodi abstraktseks massiks, on aja kulgemise loomulik osa. Teos “Portreed” on katse tegeleda
selle massiga, luua immateriaalsest uuesti käegakatsutavad, selgepiirilised objektid. Skulptuuride
materjaliks on vineer – odav, kõikidele kättesaadav ehitusmaterjal, nagu on kõigile kättesaadavaks
muutunud Dante või Goethe sõnad. Ideed ununevad, mälestus inimesest hajub ja siis kaob. Kas
portree suudab teda lõpliku kadumise eest kaitsta – ja kas see on üldse oluline?”

Roonald Reiska “Tarot ADN”

}

22.07-30.08.2021

}

Näitus on avatud N,R 14-17, L,P 12-17 ja kontserdite ajal

Katariina kirik (Vene 14A)

“Tarot ADN” (“DNA taro”) seeria moodustavad 23 siiditrüki tehnikas printi, millel kujutatud inim- ja loomalaadsete olendite inspiratsiooniks on keskaegne “Tarot de Marseille”. Kollektsiooni värviküllased kompositsioonid loovad psühhedeelilise maastiku, millel domineerivate figuuride tarosümboolikasse põimuvad end ahelad, kujutamaks DNA molekule.
“Tarot ADN” on käsitsi trükitud ajavahemikus 2014 – 2018. Autor, Roonald Reiska, töötab
peamiselt maali, seinamaali ja siiditrükiga, hetkel Prantsusmaal. Teoseid on võimalik osta võttes kontakti kunstnikuga, igat eksemplari on maailmas kindel arv!
Augustis kohtumine kunstnikuga, info selle kohta peagi tulemas!
koduleht: roonald.reiska.eu

“Puuslikud ja Kratid” Edgar Valteri loomingu näitus

}

12.-15.08.2021

Lahela (Snelli park) ja Pika jala müür

Edgar Valter (21. september 1929 Tallinn – 4. märts 2006 Tartu) oli eesti kirjanik, karikaturist ja kunstnik. Edgar Valter on raamatuid illustreerides andnud välimuse sellistele tegelaskujudele nagu Krõll, naksitrallid, Sipsik ja Kunksmoor. Vabakutselise kunstnikuna illustreeris ta umbes 250 raamatut, enamik neist lasteraamatud. Tema karikatuure on avaldanud paljud ajakirjad ja ajalehed. Esimene karikatuur ilmus 1944 aastal Õhtulehes, ajakirjas Pikker selle ilmumisest alates (1957) oli selle väljaande pidev kaastöötaja. Edgar Valter on teinud kaastööd ka ajakirjadele Hea Laps, Täheke, ja Pioneer.

1994. aastal ilmus "Pokuraamat" – esimene Edgar Valteri enda kirjutatud ja joonistatud lasteraamat, mille kirjaniku- ja kunstnikutöö tunnistasid lapsed Nukitsa konkursil (1996) esikoha vääriliseks. Selle teose järjena ilmusid "Pokuaabits" ja "Pokulood". (Loe edasi)

Pokumaa Sihtasutus loodi 2000. aasta 21. septembril Edgar Valteri sünnipäeval. Pokumaa
hoiab ja tutvustab armastatud ja imeliselt viljaka pagasiga kunstniku, kirjaniku ja
loodusmõtleja loomingut.

E.Valteri eskiisidele toetudes avati 2008 maailmas unikaalne palkehitis, pokukoda, mis ootab
külla kõiki kunsti- ja kirjandushuvilisi. Pokukojas on vaatamiseks Edgar Valteri maalide,
illustratsioonide, raamatute ja eksliibriste näitused. Saab joonistada, meisterdada ja kindlasti
palju terasema pilguga vaatajaks.
Pokumaa matkarajad ootavad alati loodushuvilisi. Padasoomäe talu, kus mängult elab Puuko,
tutvustab, kuidas vanasti elati.
Pokumaal on ka Hauka talu külakiige, püstkoja, vaatetorni ja lavaga. Suvel toimuvad seal
õunaaiakontsertid ja tihtilugu ka etendused.
Suviti kaob päev Pokumaal kui võluväel pokukojas, matkaradadel, süües Puuko tares, vaadates
aidakinos multifilme E.Valteri loomingust, Puukoga meisterdades ning mängides.
Öösel tehakse öömatku ja talvel talveprogramme. Sügised ja kevaded on täis laste hääli, kes
lasteaedade ja koolidega tulevad Pokumaale õppima erinevate programmidega loomingust ja
loodusest.

Pokumaale oodatakse kõiki, kes armastavad kunsti, kirjandust ja naudivad looduse ilu.
Rohkem Pokumaa kohta saad teada www.pokumaa.ee

“Covid 19 meemid” Tallinna Vanalinna Päevad ning Eesti Kirjandusmuuseumi
Eesti Rahvaluule Arhiiv

}

12.-15.08.2021

Eesti Kirjandusmuuseum on koroonapärimuse ning mälestuste kogumisega tegelenud terve viimase aasta, talletades nii ühe erilise ajajärgu meeleolusid, muutuseid kui ka kohanemisi, ütles Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Ave Goršič. „Sellise ainulaadse materjali kogumine võimaldab teadvustada ja tõlgendada nihkeid inimeste mõtlemises ja erinevates kriisiolukorra lahendustes – miks mõeldakse ja käitutakse just nii nagu seda tehakse. Materjal on ühtlasi allikaks mitmekihilistele humanitaaruuringutele.“ lisas Goršič.

(Loe edasi)

Huvilistel on kaastöid võimalik teha veel ERA kogumisvõistlusele “Tähtpäevad ja muutuvad tavad koroonakriisi ajal” (09.01.2022) http://www.folklore.ee/era/kysitlus/ ning EKLA mälestuste kogumisele “Koroonaviiruse mõju minule ja minu perele” (01.09) https://www.kirmus.ee/et/uudised/kutsume-jatkama-koroonaviiruse-moju-dokumenteerimist.

„Praegune koroona ajastu on meid kõiki ära kurnanud, aga samas on see aeg pakkunud võimalusi loovuseks ja kastist välja mõtlemiseks. Juba koroona alguses hakkasid sotsiaalmeedias ja mujal levima erinevad humoorikad fotod ja üleskutsed. Huumor on alati rasketes olukordades inimesi aidanud ning teeb seda ka sel korral. Kõike seda toredat, mis selle viimase aasta jooksul aga loodud, oleks vaja säilitada ka tulevastele põlvedele. Ning kindlasti on palju põnevat inimestel veel sahtlites tallel. Nüüd on aeg meid sel rusuval ajal oma loominguga taas rõõmustada!, kommenteeris Vanalinna Päevade juht Anne Velt.

Lisainfo: info@vanalinnapaevad.ee
Eesti Rahvaluule

“Kooslus” ühisnäitus, kunstnikud Maarit Mälgi (skulptuur), Ald(ehe), Sandra Lange (portree)

}

12.-15.08 kell 11-20

Bremeni torn (Bremeni käik 1)

Näitus “Kooslus” sünnib Tallinna Vanalinna Päevade raames ning seda vaid paariks päevaks,
Bremeni tornis. Lisaks torni omapärale toob iga kunstnik ruumi isikupärase lähenemise loomingule, luues uutmoodi atmosfääri ja uued lood mida teosed külastajale jutustavad.
Kunsntikud:
Maarit Mälgi (sünd 1992) on õppinud Eesti Maaülikoolis loodusteadusi ning seejärel suundus
õppima Tartu Kõrgemasse Kunstikooli Pallas, skulptuuri erialale (BA 2020).
Vahetusüliõpilasena õppis ta Läti Kunstiakadeemias.
Mälgi kasutab oma loome meediumitena graafikat ja skulptuuri. Olulisel kohal tema loomingus
on keraamilised skulptuurid. Mälgi põimib saadud varasema ja hilisema hariduse üheks
tervikuks. Nõnda on sündinud looduse ja kunsti omavaheline sümbioos, kus ei jää puudu ka tibake salapära ja muinasjutulisust. Viimase aja olulisematest näitustest võib esile tuua isikunäitused “Orgaanika” ja “Orgaanika II” (2020), esimese eest valiti Mälgi Tartu Kultuurikandja, aasta looja 2020, nominendiks. Samuti jääb eelnevasse sügisesse Kujurite Ühenduse “Puust ja punaseks” aastanäitusel osalemine. Hetkel kavandab kunstnik uusi näitusprojekte, mis soosivate olude korral näevad ilmavalgust 2022 aastal.
Ald – koosneb ehetest, mille komponendid on leitud maast. Materjale on töödeldud ümber nii
vähe kui võimalik, säilitamaks olemasolevat looduslikku kujundust. Ehete põhiliseks materjaliks on vask ning sihiks on olnud luua mitte ilu, vaid ehtsust.
Ald ehted ehivad ka ilma inimeseloomata neid kandmas, kuna on iseseisvad, taltsutamata ning
metsikud.
Sandra Lange – lavastaja, näitleja, nuku- ja maskikunstnik. Laiemale Eesti publikule tuntud kui
telesaate “Maskis laulja” üks maskimeistritest. Lange on nukuteatri taustaga tegev näitlejanna,
kes ei jäta külmaks ei lapsi ega täiskasvanuid. Huvitavad karakterid ja elav armastusväärne
natuur võlub iga vaataja. Ta kasutab oma lavastustes maske, nukke ning live-joonistamist. Antud
näitus kajastab Sandra otsinguid portreemaali vallas. Kuidas tabada inimese olemus? Kuidas luua
portree, mis hingab ja liigub? Portreed sünnivad paari tunniste vestluste jooksul, mil Sandral on
võimalus jälgida inimese näomiimikat ning tabada see paberile. Näituse raames võtab Sandra vastu ka modelle Bremeni tornis (Üks sessioon 15min-2h). Võimalik ettebroneerida:
sandra.lanx@gmail.com

“Taasiseseisvunud Eesti: 30 aastat vabadust ja vastutust” Vabamu rändnäitus

}

12. August

Vabaduse Väljak

“Taasiseseisvunud Eesti: 30 aastat vabadust ja vastutust“ on üle-eestiline interaktiivne rändnäitus, mis jutustab lugusid meie riigist ning demokraatiast ja näitab, mida vabadus on meie jaoks tähendanud ning milliseid arenguid endaga kaasa toonud. Näitusega tähistame 30 aasta möödumist taasiseseisvumisest ning ootame sel suvel külastajaid viieteistkümnes asukohas üle Eesti.

Taasiseseisvumise aastapäev paneb meid kõiki vaatama tagasi olnule ja tekitab huvi Eesti riigi ja rahva loo vastu. (Loe edasi)

Nii ongi hea üheskoos vaadata tagasi viimase 30 aasta jooksul ühiskonna- ja kultuurielus toimunud muutustele, et märgata neid ja arutada põhjuste üle ning nii mõtestada muutuste tähendust. Igapäevaelus peatume harva, et mõelda vabaduse olemuse ja väljundite üle, kuid ometi saadab näiteks vabadus valikuid langetada meid igal sammul, mõtleme hetkeks kasvõi meie keele- ja sõnakasutusele, meelelahutuse või konkreetsemalt muusikaga seotud valikutele või siis rõivavalikule kui osale eneseväljendusvabadusest.

Meie eesmärk on tuletada näitusega meelde ka seda, kui oluline on iga inimese panus iseseisva demokraatliku riigi kujundamisel ja hoidmisel. Seetõttu kaasnevad näitusega ka demokraatiatrennid ning ennekõike noorte seisukohti fookusesse tõstvad arutelud kohapeal ja kohalikega aitamaks omandada paremaid oskusi ja teadmisi, kuidas kodanikuna riigi kujunemises kaasa lüüa.

Mööda Eestit rändav kakskeelne „Taasiseseisvunud Eesti: 30 aastat vabadust ja vastutust“ on ühtaegu nii liigutav, informatiivne kui ka interaktiivne. Lisaks teadmistele ja põnevatele vaatenurkadele vabariigi taastamisele annab näitus hea emotsiooni, avades raskeid teemasid meelelahutuslikus võtmes.

Peterburi Parfümeeria Muuseumi näitus „Kuulsad raamatud ja filmid parfümeeri pilgu läbi”

}

12.-13.08.2021 Kell 12-18 / 14.08 kell 11-17

Hopneri Maja diele (Vanaturu kael 3)

Peterburi Parfümeeria Muuseumi näitus. Loodud on terve parfümeeria linn, kus linnaelanikeks on lõhnad, mis paiknevad medaljonides sametlintidel. Kokku 10 maja ja 34 lõhnateost. Kõiki lõhnu saab proovida. Töötab Parfümeeria Muuseumi meenete pood (võimalus osta eksponaatide testreid).

“Müstilised tegelased” Maari Soekov

}

13.-15.08.2021

Snelli tiigi ääres (Lahela ala)

Maari Soekov on maalikunstnik ning illustraator. Oma loomingu põhilise algimpulsi leiab ta
looduses avalduvatest põnevatest mustritest ning isiklikust animistlikust maailmatunnetusest.
Inspiratsiooniks on Maarile loodusteadused, šamanism, iidsed kultuurid ja folkloor, luule,
ürg-argine igapäevaentroopia. Maari teosed on kestev püüe poeetiliselt lahti mõtestada veidrat ja
ekstaatilist inimeseks olemise kogemust.

“SoomEst vabaduse viise otsimas. 1960-1991”

}

14.08.2021–29.09.2022

Tallinna Linnamuusuem (Vene 17)

Muusikal on mõju ja jõud, mis võib muuta inimesi ja maailma. 1960-1990 muutus pop ja rockmuusika väga oluliseks – noorsookultuuri peamiseks ühendavaks jõuks. Enam kui muud kunstid või isegi sport.
Otsides ja oodates esimesena Soome TVst ja raadiost just suurte ja kuulsate Ameerika ja Briti superstaaride muusikat ja kontsertesinemisi, juhtus aga nii, et saime aastate jooksul palju enam tuttavaks hoopis Soome enda popmuusika ja popkultuuriga. Soome artistid, muusikud või koomikud said teleri ees istuvate tallinlaste kodudes tuttavaks kui suisa pereliikmed. Näitus on tollastelt noortelt tänastele noortele teadmiseks ja meenutuseks vanematele.

Dante Alighieri Seltsi maalinäitus “Daugava – Läti saatuse jõgi”

}

10.08-10.10.2021

Hopneri Maja (Raekoja plats 18)

Kuraatorid Raimonda Strode ja Laine Kainaize. Toetaja Riia Läti Selts.

Müüriüminad

}

Nunna-, Sauna ja Kuldjala torni vaheline müürigalerii Suur-Kloostri tänaval

11.00-19.00

Näituse idee on tõuke saanud Kodulinna Maja korraldatavast üritusest “Helisev linnamüür” ja hobifotograafina tegutseva galeristi Juhan Kohali meeleolukatest linnakeskkonna fotodest. Ühisosa neil kahel on Tallinna vanalinn, täpsemalt linnamüüri meeleolud pildis. Juhan Kohal on vanalinna elanik, kulgeja, kes on pildile püüdnud mitmeid ja mitmeid humoorikaid ja meelelisi hetki kivise kindluse läheduses, mis räägivad justkui oma igapäevarütmide eest peidus olevat isiklikku lugu.

Fotokonkursi “Vanalinn läbi minu silmade” näitus

}

13.-15.08.2021

Lahela ala (Snelli park)

Kunstnike Õu

}

12.-15.08.2021

H2 Metallikunsti Maja hoov (Hobusepea 2)

SEIF: Into Niilo (Venemaa)
AKNAD: Natascha Frechen, Felicia Mülbaier, Constanza Salinas, Luisa Werner (Saksamaa). A-Galerii (Hobusepea 2)

Yuan Yu Chen Feng (Venezuela), Bradley Krebs (USA), Hansel Tai (Hiina/Eesti). HOP galerii (Hobusepea 2)

Sven Parker. Draakoni galerii (Pikk 18). 

Darja Popolitova. Hobusepea galerii (Hobusepea 2). 

Näitused Kodulinna Majas

}

12.-15.08.2021

Kodulinna Maja (Gümnaasiumi 3)

“Vaiba lugu”. Kangastelgedel kootud vaibad.

“Minu lood Tallinnast”. Rovshan Nur’i maalid.

“Varjust valgusesse”. Sirje Maris Horma hävimisohus maalide restaureerimisest.

“13 x Valter”. Edgar Valteri 13 pilti ja nende põhjal kirjutatud lood

Jaan Künnapi fotonäitus: “Arenev Tallinn – panoraamid 10 aastat tagasi”

}

12.-15.08 kell 11-19

Kloostri Galerii (Müürivahe 33, vanas Dominiiklaste kloostri idatiiva majas)

12.08 kell 17.00-19.00 kohtumine autoriga, sissepääs tasuta. Muudel aegadel kehtivad piletid.  www.mauritanum.eu

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu käsitöö näitusmüük

}

13.08.2021 kell 12–16

Tornide väljakul Loewenschede torni ees

Vaibad, puutöö, keraamika ja Eesti Pimemassööride Ühingu lõõgastav välimassaž Tornide väljakul Loewenschede torni ees.

Tallinna Piiskoplik Toomkirik

}

N–R 10–17 / L 10-12 ja 12.30-17 / P 10-11 ja 12.30-17

Toom-Kooli 6

Näitus “Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas”. Sissepääs 2 €.

 

Tallinna Linnamuuseum

}

N–P 10–17

Vene 17

Avatud püsinäitus ja lisaks ajutine näitus “Kõlvatu Tallinn”. €

 

Kiek in de Kök Kindlustustemuuseum

}

N 10–20; R, L, P 10–17

Komandandi tee 2

Avatud püsinäitus ja ajutine näitus “Linnaloom. Lehm, lutikas ja lohe Tallinna ajaloos”, Neitsitornis näitus “Neitsitorn kui kunstitempel” ning Lühikese jala väravatornis näitus “Metapsüühiline Tallinn”. €

Fotomuuseum

}

N, R, L 11–18; P 11–16

Raekoja 4/6

Elina Kostabi “Ekki hugsa” Fotomuuseumi projektiruumis

Frederik Klanberg “Ich bin ein Berliner”

“Päev Tallinnas 2020” Fotomuuseumi teise korruse galeriis

“Isolatsioonidialoogid” Jaani seegi galeriis (Rävala 2/Väike pääsukese 5<https://goo.gl/maps/Nw1SnRD6Mme942Vq7>)

Tallinna Vene muuseum

}

N–L 11–18; P 11–16

Pikk 29A

Avatud püsinäitus “Ühe maja lugu” ja ajutised näitused “Muuseumi laboratoorium” ja Daniil Zandbergi fotonäitus “Väikesed pildid suurtest näitlejatest”. €

Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone

}

N–P 10–18

Pikk 17

Püsinäitus “Visa hing. 11 000 aastat Eesti ajalugu” ja ajutine näitus “Vabad müürlased”. €

Eesti Ajaloomuuseumi Teatri- ja Muusikamuuseum

}

N–P 10–18

Müürivahe 12

Püsinäitus “Lood ja laulud”. €


Eesti Loodusmuuseum

}

N–P 10–19

Lai 29A

Püsinäitus ja ajutine näitus “Hirmus armas nahkhiir”. €

Eesti Meremuuseumi Paks Margareeta

}

N–P 10–19

Pikk 70

Meri tornis. €

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

}

N–P 11–18

Lai 17

Avatud püsinäitused “Sissejuhatus Eesti disaini” ja “Kogutud teosed” ning näitus “Klassikud. Ivo Lill”. €

Eesti Tervisemuuseum

}

N–P 10–18

Lai 70

Püsinäitus “Avameelselt Sinu kehast” ja ajutine näitus vaimsest tervisest “Palju õnne?!”. €

KGB vangikongid

}

N–P 11–18

Pagari 1

Püsinäitus „KGB (m)aja lugu“ ja ajutine näitus “Kui palju maksab inimene?”. €

Raeapteek

}

N–P 10–18

Raekoja plats 11

Püsinäitus “Raeapteegi lugu”

Jaga Sõpradega