31. mai – MUSTA VARJU ALL (1939-1955)

Punane värv on harjumatu, sirbid, vasarad ja haakristid võõrad. Kinod töötavad, teatrid veel ka. Publik on puha naised ja neiud, mundrid raamivad kübaraid, aga räägivad paraku võõraid keeli. Mingil ajal muutub vanalinn auklikuks, nagu oleks keegi öösel lillepeenras vargil käinud, pimeda käega kitkunud. Päike paistab taas, inimesed ukerdavad kividel, viskavad labidaga mulda. Rohi kasvab kurvastuse peale. Oleviste vastasmajja tuuakse mustade autodega inimesi. Mälu on nüüd ohtlik. Aga tühjade aknaaukudega Oleviste kirik ja päris varemeis Niguliste mäletavad.

Ometi sulab pimedus ära. Siis mäletatakse, et isegi nendel aegadel loodi eestlust, kuigi varju all.