2. juuni – LAULAME LAHTI! (1981-1991)

Kaua sa kannatad kurbade naeru, küsib luuletaja. Aga olümpia on tulemas, vanalinn ootab külalisi, kaugelt ja palju. Kolin ja mürin viib kõrvad peast: ettevalmistused käivad ka munakivitänavail. Maju värvitakse ja restaureeritakse, tuhat pisiasja pannakse inimesi rõõmustama. Purjeregati sportlased näevad kaks nädalat imelist kilukarbipilti vanast Tallinnast, mida lained ei mata.

Meri on tegelikult lukus, aga meremuusika kõlab, olgu see popp või punk. Üks hea kontserdiidee kasvab vanalinnapäevadeks, hurraa! Muusikamaja, Kodulinna maja ning Kullo Lastegalerii avavad koos uksed. Mis siis muud teha kui muusikat. Vanad pillid ja noored hääled kõlavad kõrvu. Siis hakkab laulma juba nii palju rahvast, et ei mahu Raekoja platsilegi ära. Rongkäik suundub vanast välja, üle maa. Pea kuklas, uurib rahvas Niguliste justkui-kontserdisaali uut torni, mille tagant paistab üle aastakümnete lehviv sinimustvalge lipp. Oh laula ja hõiska, sest suur sõna priius on korraga sisu saanud ja heliseb.