Avaleht

Alates 1982. aastast korraldatava linnarahva suvealguspeo peategelaseks on Tallinna vanalinn. Vanalinna hoovid, platsid, tänavad ja kohvikud täituvad neil päevil muusika, kunsti, teatri ning mitmete teiste suuremate ja väiksemate ettevõtmistega. Uudistatakse, mis on vanalinna hoovides peidus, taaselustatakse viivud vanalinna pikast ja kõnekast ajaloost.  Sajandite rõõmud-mured seotakse inimeste eluga siin ja praegu. Seekordsed Vanalinna Päevad keskenduvad vanalinna tänavatele. Vanalinna tänavatevõrgustik kujunes välja juba 11.-15. saj. ja on säilinud sellisel kujul peaaegu terviklikult tänaseni. Vanalinn muutub järkjärgult autovabamaks ja jalakäia sõbralikumaks, mis annab hea võimaluse esinejatele ülesastumisteks mitte ainult lavadel, vaid läbi ajaloo ka olulisematel ja suurematel tänavatel. Samas viime tegevusi ka väiksematele ja kõrvalisematele tänavatele, kus vanalinnas käija tavaliselt ei satu.

Uudised

    Festivalist

    Tallinna vanalinn

    Läinud sajandi viiekümnendate lõpus, kuuekümnendate alguses levis laialdaselt idee Tallinna vanalinn lammutada, kuna vanade majade remontimist ei peetud tulusaks tegevuseks. 1962. aastal avalikustati projekt, mille kohaselt oleks vanalinnas lammutatud 80% hoonestusest ning asemele ehitatud kuni kümnekorruselised büroohooned. Õnneks jäid peale muinsust hindavad jõud ning 1965. aastal sai selgeks, et vanalinn säilitatakse.

    1971. aastal võeti Tallinna vanalinn tervikansamblina muinsuskaitse alla. Kõrgete uusehitiste püstitamine keelustati ka vanalinnaga piirnevas reguleerimistsoonis.

    1980. aastal toimus vaatamata lääneriikide boikotile Tallinnas Moskva olümpiamängude purjeregatt. Ettevalmistuste käigus eraldati unikaalse vanalinna korrastamiseks üleliidulistest vahenditest summad, mis tõid Tallinna restaureerima Poola firma “PKZ”. Ehitati valmis Meremuuseum Paksu Margareeta suurtükitornis, Raemuuseum endises Raevanglas, Eesti Tarbekunstimuuseum rootsiaegses aidas ning mitmeid muid objekte. Vanalinnas värviti 400 maja fassaadid ning parandati katused. Kaheksakümnendate vanalinn tõusis särava ja huvitavana hallusest, andes vanalinna päevade korraldajate käsutusse enneolematud dekoratsioonid ajaloohõngulise kultuurifestivali läbiviimiseks.

    Vanalinna päevade eluolu

    Kaheksakümnendatel hakati paljus tänu vanalinna päevadele aduma keskaegse Tallinna ainukordsust.

    Kaheksakümnendatel hakati paljus tänu vanalinna päevadele aduma keskaegse Tallinna ainukordsust. Ajaloohuvi lisas võimalus eralduda sotsialistlikust reaalsusest ja okupatsiooni tekitatud surutisest. Vanalinna päevad said kiiresti eestimeelsuse ja avatuse kandjateks, aidates allasurutud rahval taas ennast leida ning astuda vastu uuslinnaosades levivale juurtetusele. Muidugi ei mõelnud kõik vanalinna päevade korraldamise juures olijad rahvuslikult ega vastandunud okupatsioonivõimudele, ent päevade ideestikus leidus niivõrd palju köitvat ja lennukat ning minimaalselt propagandistlikku, et need sarnanesid värskendava tuulepuhanguga läppunud ruumis.

    Mõne aasta jooksul kujunesid vanalinna päevad nädal otsa kestvaks rahvapidustuste sarjaks. Igal aastal leiti uus juhtmõte, milles koondusid selle aasta päevade kultuurisündmused. Vastavalt juhtmõttele valmistati vanalinna ilmestavad kujunduselemendid. Vanalinna päevi on pühendatud hansatraditsioonidele ja põhjarahvaste pärimustele, Tallinnale kui kindlus- ja meistritelinnale. Vanalinna päevi on korraldatud deviisi all “Vanalinn kui elukeskkond”, “Tallinn Euroopa ristteel” ja “Iga sekund on looming”. XXV vanalinna päevade deviisiks valiti “Vanalinn õpetab”.

     1982 - 1990

    Elamute valitsuse peost elujõuliseks traditsiooniks

    16.juulil 1982. aastal tähistati Tallinna Vanalinna Elamute Ekspluatatsiooni Valitsuse moodustamise 10. aastapäeva. Korraldati kontsert ja ratsahobuste paraad Raekoja platsil ning etendus kohtumõistmisest oma endise talupoja hukanud Johann von Üxkülli üle raekojas 1535. aastal. Kuldjala tornis toimus foto- ja lastejoonistuste näitus. Samal päeval peeti Kinomajas konverents restaureerimisega seotud ametnikele. Alguse sai Vanalinna päevade traditsioon.

    Kaheksakümnendate aastate õhustikku on käsitletud kui stagnatsiooni. Kõik ühiskonnaelus toimuv püsis kuni aastakümne viimase kolmandikuni kommunistliku partei ja riigi repressiivorganite järelvalve all. Ürituste korraldamiseks tuli läbida arvutuid kooskõlastusi, ületada parteinomenklatuuri vastuseisu. Ometi suutsid Vanalinna päevade korraldajad algatada aasta-aastalt populaarsust koguva ettevõtmise, mille rahvuslik suundumus kasvas kaheksakümne kaheksandal aastal veretu konfrontatsiooni tipphetkedeks öölaulupidudel kõlanud isamaalistes lauludes. Vanalinna päevad said selleks aknaks, mille kaudu leidsid võimaluse eneseväljenduseks paljud noored ja tegusad inimesed. Ja kuigi vanalinna tänavail jalutas ka Vanalinna päevade ajal arvukalt okupatsiooniarmee sõdureid ja ohvitsere, tundsid pidulised hinges vaid juubelilaulupidudega võrreldavat ülevust.

    Vanalinna päevade kestvus ja ürituste arv kasvasid. Juba 1983. aastal vältavad pidustused terve nädala, 27. juunist 3. juulini. Kasutatakse üha uusi esinemiskohti. Müüriankur leiab koha Vanalinna päevade ametlikul vapil.

    Vanalinna päevade mõju vanalinna arengule
    1985. aastal peeti vanalinna päevade raames rahvusvaheline kollokvium “Arhitektuurimälestiste kaitse ja tänapäevase kasutamise probleemid”, kus 25 välisriigist saabunud delegaatide hulgas osalesid UNESCO mälestiste kaitsenõukogu president Michel Parent ja täidesaatva komitee liige Andras Roman. 1.-8. juunini toimunud Vanalinna päevad omandasid rahvusvahelise mõõtme. Esimest korda kasutati kontserdipaigana 1984. aastal tornikiivri saanud Niguliste kirik-kontserdisaali.

    1987. aastal avati “Kodulinna” maja ning Muusikamaja Uuel tänaval.

    1988.aastal osalesid vanalinna päevadel külalisesinejad Soomest, Poolast, tolleaegsest Saksa DVst, Lätist, Leedust, Armeeniast ja Aserbaidþaanist. Üha kriitilisemaks muutuva ajastu märgina toimus Raekoja platsil kaagikohus ning Harjumäel kõlasid “Laulurinde” kontsertidel ühiskonnakriitilised laulud. “Aara” huumorihoovis kõneldi pila ja naljalugusid, mille esitamise eest veel mõned aastad tagasi oleks võinud kinnipidamiskohta sattuda.

    Peale kuuendate Vanalinna päevade korraldamist hakati kõnelema vajadusest kvaliteetsema ja ajaloolise taustaga harmoneeruva meelelahutuse järele. Esmakordselt kõneldi ka ajakirjanduses Maikrahvi valimise tava elluäratamisest ja rüütliturniiride sobivusest Vanalinna päevade kavva.

    1990. aastaks, Eesti okupatsioonist vabanemise eelõhtul, olid Vanalinna päevad nii mõnegi arvustaja meelest oma rahvusliku impulsi minetanud. Ometi leidsid ka kõige karmimad kriitikud, et rahvas väärib oma pidu.

     

    1991-2000

    Vanalinna päevad millenniumivahetuse eel

    1991. aasta tõi Eestile vabanemise pool sajandit kestnud okupatsioonist. Pika Hermanni torni heisati punalipu asemele trikoloor. Kuigi okupatsiooniväed lahkusid Eesti pinnalt lõplikult alles 1994. aastal, toimusid kiired muutused nii majanduses kui ka ühiskonna tõekspidamistes. Koos ühiskonnaga arenguga muutusid vanalinna päevade rõhuasetused ja eesmärgid, säilitades siiski tänu ajaloolise linnaruumi kehtestatud mängureeglitele järjepidevuse ja seotuse eelnevate rahvapidudega.

    4. märtsil 1993 langetas Tallinna linnavolikogu otsuse jaotada linn kaheksaks linnaosaks. Vanalinn hakkas kuuluma Kesklinna valitsuse haldusalasse ning sellega kaasnes ka vanalinna päevade korraldamise kohustus.

    Vanalinna päevad – rahvusvaheline festival
    Ühes raudse eesriide langemisega oli maailm muutunud avaramaks ning õhin kuulutada end taas Euroopa kultuuriruumi osaks peegeldus vanalinna päevadel toimuvas. 1.-5. juunini 1991 toimusid vanalinna päevad deviisi all “Tallinn – Põhjala linn”. Päevadel osalesid külalised seitsmest välisriigist. Linnakujunduses domineerisid ruunikirjad ja põhjamaised mustrid. 3.-5. juunini viidi läbi rahvusvaheline teaduskonverents “Põhjamaade rahvaste maailmatunnetus”.

    1993. aastal peeti esmakordselt papagoi laskmise võistlused ning valiti Maikrahv.

    1996. aasta vanalinna päevade juhtlause “Tallinn Eurooopa ristteel” jagas üritused taani, saksa, rootsi, slaavi ja eesti päevaks. Päevade teemad olid samas ajalises järjestuses kui nimetatud rahvaste domineeriv osalus Tallinna poliitilises ajaloos. 1997. aasta vanalinna päevadel pühendati terve päev sõpruslinnale Kotkale, kust pidustustele saabus esinduslik delegatsioon eesotsas linnapea Hannu Tapiolaga. Vanalinna päevade unustamatuks lõppakordiks kujunes ERSO kontsert Raekoja platsil. Raekojas peetud teaduskonverentsi teema oli “Kultuuripärandi avatus või suletus?”.

    Laadad – vanalinna lahutamatu osa
    1998. aasta tõi kaasa erinevate turgude läbimurde vanalinna päevadele. 6. juunil alanud rahvapidustused võtsid oma hõlma alla 19 erinevate käsitöö- ja kunstiesemetega kauplevat turgu. Idee autorid nägid neis halli linnapildi elavdajaid, kriitikud ärivaimu võimutsemist kultuuri üle.

    Professionaalne programm
    1999. aasta vanalinna päevade tõmbenumbriks kujunes Eesti Kontserdi telk Vabaduse platsil, kus suure ooperigalaga tähistati maestro Eri Klasi 60 aasta juubelit. Ometi ilmnes kogu ürituse juures väsimusemärke. Üheks põhjuseks oli kindlasti muinsuskaitsjate ja vanalinna elanike nõudmisel kehtestatud mürakeeld, mis ei võimaldanud vanalinnas korraldada veidigi elavamaid üritusi ja kontserte. Vanalinna päevad seisid tõsise valiku ees. “Aut vincendum, aut moriendum – kas võita või surra?” küsis keskaegseks heeroldiks rõivastunud kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa ajaloolist linnapidu sisse juhatades.

    2000. aasta rahvapeo ajaks oli veider mürakeeld unustatud ning leitud uued sportlikud tõmbenumbrid. Suurimaks publikumagnetiks kujunes maastikurattaralli vanalinna munakividel ja Toompea nõlval, kus üksteiselt võttis mõõtu kogu Eesti ratturite paremik. Lapsi vaimustas võimalus mängida jalgpalli koos Mart Poomiga, uudset elamust pakkusid rannavõrkpalliväljakud Toompea lossi esisel. Tundus, et vanalinna päevad saavad kriisist üle, sest vaatamata tuulistele ilmadele jätkus osavõtjaid ja uudistajaid kõigisse peopaikadesse.

    Elutempo tõus, seniste väärtuste ümberhindamine, uued võimalused ja ohud, mida iseseisvus endaga tõi, peegeldusid ka vanalinna päevadel toimuvas. Ometi säilis rahva jaoks külgetõmbav muinsust ja kaasaega liitev idee, muutes elavaks vanalinna tänavad, hoovid ja hooned.

    Läheneva millenniumivahetuse ärevas ootuses olid vanalinna päevad olulised traditsioonide kandjad ja kindlustunde sisendajad.

    2001 - 2005

    Vanalinna päevade uus tõus – uus kontseptsioon

    Ühiskonna küpsemine ja stabiliseerumine on vajutanud oma pitseri ka viimastele Vanalinna päevadele. Programmi koostamisel lähtutakse teadmisest, et millegagi üllatada on Eesti inimest raske. Pigem lähtuvad vanalinna rahvapeo korraldajad soovist anda inimestele võimalus südasuvises vanalinnas lõõgastumiseks ja uute ajaloohõnguliste nurgakeste avastamiseks.

    Rohkem meelelahutust
    Vaatamata meelelahutusürituste arvu kasvule oodatakse Vanalinna päevi, ajaloolist Papagoilaskmist ja Maikrahvi valimist, kui iga aastast tähtsündmust. Kaasaegsust lisab ettevõtmisele kiirelt populaarsust kogunud kontorirottide võidujooks.

    XX Vanalinna päevad tõid linnasüdamesse keskaegse karnevalikultuuri. Peeti välisinvestoritele suunatud ettevõtlusalane konverents “The City in Motion”. Raekoja platsil toimus rida suurkontserte.

    2002. aastast peetav “Rat race” – kontorirottide võidujooks, leiab oma lõbusa korralduse ja huumoriga hulgaliselt kaasalööjaid ja ergutajaid.

    Kriitika
    XXII Vanalinna päevade eel esitatakse taas aeg-ajalt korduv küsimus – kuidas edasi? Ajakirjanduses kohtab arvamusi, et Vanalinna päevad on väsinud, liigselt kommertsialiseerunud ning kaotanud identiteedi. Korraldajad lubavad lisada kõrgkultuuri üritusi ning pöörduda tagasi alglätete juurde, ent linlased naudivad sisukaid suvepäevi vanas linnas ning tunnevad rõõmu elust ja päikesest.

    Tagasi põhiväärtuste juurde
    2004. aastal soovisid korraldajad tutvustada linlastele ja külalistele vanalinna hoove ja seni vähetuntud soppe. Nii jäi suuri kontserte Raekoja platsil vähemaks, lisandus aga kammerlikke ettevõtmisi ning meistri- ja töötubasid. Tõmbenumbriks kujunes Muinasaja õu Rüütli tänava arheoloogiakeskuses, kus sai jälgida ehtsat viikingite kahevõitlust. Hirvepargis korraldati püstkodades Avatud Ruumi nõukoda, kus peeti loenguid idamaade kultuurist ning parkide osast linnaruumis. Toimusid ka Kunstiakadeemia Restaureerimiskooli konverents “Vaim ja vaimud vanalinnas” ning Mauriitsiuse Instituudi keskaegse Tallinna dominiiklaste kloostri ning Kölni ja Pariisi ülikooli vahelisele koostööle keskenduv konverents ja foorum “Kellele kuulub vanalinn?”

    2005. aasta vanalinna päevade teljeks said kirikute öö ja muuseumide päev oma kontsertidega. Muidugi toimus ka traditsiooniline Papagoilaskmine, Maikrahvi valimine ning kontorirottide võidujooks. Juhtlause “Iga sekund on looming”, tingis senisest kvaliteetsema kontsertprogrammi ja mitmekesisema üritustekava valiku. Esmakordselt lähtuti kava koostamisel projektikonkursile laekunud ettepanekutest. XXIV vanalinna päevade lõppedes algas ettevalmistustöö juubelipäevadeks. 2.-4. juunil 2006 ärkab Tallinna vanalinn juba kahekümne viiendateks Vanalinna päevadeks. Traditsioon püsib.

    Maikrahviturniir ja papagoilaskmine

    Alates 1993. aastast kuuluvad vanalinna päevade programmi maikrahviturniir ja papagoilaskmine, mida korraldab Mustpeade maja Juta Tanieli eestvedamisel. Ajaloolisest ettevõtmisest on saanud suviste pidustuste väljapaistvaim ettevõtmine.

    Maikrahvi pidustused said alguse Tallinnas juba Taani võimu ajal. Vanim teade maikrahvi valimise kohta on pärit Lübeckist 1226. aastast. Tallinnas on maikrahvi kohta üsna vähe dokumente säilinud. Vanim neist pärineb 14. sajandi algusest. Viimased maikrahvid valiti Liivi sõja eelõhtul.

    Pidustuste algseks tõukejõuks oli kevadine sõjavarustuse ja relvakäsitsemisoskuse kontroll.

    Määratud päeval kihutas Suurest Rannaväravast välja paarisajast ratsanikust koosnev väesalk, igal mehel läikima küüritud turvised või rõngassärgid seljas. Uhkeldussõitu kuulutasid valjusti linna heeroldid säravatest trompetitest. Võistluse tarbeks ettevalmistatud platsil näitasid võistlejad, kuidas nad ratsutamist ja muid rüütlikunste oskavad. Maikrahvi valijaskond koosnes gildivanemaist, valitsevast bürgermeistrist koos mõnede raehärradega ning eelmisel aastal valitud maikrahvist.

    Valitud maikrahv kehastas linnarahvale kevade ja kevadrõõmude tulekut, looduse ärkamist.

    Papagoilaskmine
    Mustpeade vennaskonnas oli kombeks korraldada kevadisi papagoijootudeks ehk linnulaskmiseks nimetatud ammuküttide võistlusi. Märklauaks telliti puunikerdajalt kirjuks värvitud või hõbetatud papagoikujuke. Papagoi seati üles “Papagoiaias”, kus käidi kevadistel pühapäevadel lihavõttest suvistepühadeni lindu laskmas. Mindi linnamuusikutest saadetud pidulikus rongkäigus. Laskmiseks kasutati terasest ambusid.

    Ammulaskjate kuningaks kuulutati see, kes linnukese ammulasuga aluselt maha paiskas. Võistlusele järgnes pidusöök Pika tänava gildimajas või Mustpeade vennaskonna hoones.

    Loe edasi

    XXXIII Tallinna Vanalinna Päevade müügipileti taotlus on üleval!

    Kallid kauplejad!

    Sellel aastal ootame Teid taas Vanalinna tänavatele kauplema ja linnarahvast oma pakkumistega üllatama. Kauplemisloa saamiseks peate täitma käesoleva müügipileti (müügipileti taotlus) ja tooma selle Tallinna Kesklinna Valitsusse (Nunne 18, 15058, Tallinn) või edastama e-postile marika.parn@tallinnlv.ee. Taotlusi saab esitada alates 25.04.2014

    Taotluste vastuvõtt E 15.00-18.00, N 10.00-12.00, R 9.00-11.

    Kontakttelefonid: 6457226, 6457227, 6457228, 6457218.

    Tuletame meelde, et riietus kauplemisel peab olema sobilik vanalinna miljöösse, soovituslikult kasutada rahvuslikke elemente.

    Loe edasi

    TÄHELEPANU NOORED! Tänavakonkurss “Elavad tänavad”

    Üldjuhendi leiate siit: Noorte konkursi üldjuhend
    Taotluse leiate siit: vlp Taotluse vorm noortele

    Idee

    XXXIII Tallinna Vanalinna Päevade „Elavad Tänavad“ raames on välja kuulutatud etteastete ideekonkurss tänavatele, millega püütakse Tallina vanalinna elavdada. Tegu on vabas vormis tänavaid elavdava festivaliga, mille eesmärgiks on vanalinna külastajate meele lahutamine. Kuna Vanalinna päevade ajal on tänavad rahvarohkemad kui tavaliselt, on esinejail hea võimalus oma talenti näidata ja tähelepanu nautida.

    Ajastus ja asukoht
    Kuna ürituse planeerimine on aeganõudev, ning lõplik programm moodustub alles aprillis siis hetkel võiksime ürituse etteasteid veidi piirata kuupäevade mõistes. See tähendaks, et enamus tantsulisi etteasteid võiksid langeksid tervisepäevale (T 27.04), teatraalsed etteasted teatripäevale (K 28.04), musikaalseid etteasteid muusikapäevale (N 29.04) jne. Kuupäeva mittesobivuse korral on etteastet võimalik ka teisel ajal esitada, kuid tähtis on see, et aeg ja koht oleks kooskõlastatud (informeerida kristo.korgnurm@tallinnlv.ee).
    Etteastete järgi selgub pingerida säravamatest ning parimad pääsevad olenevalt aegade sobivusest Bastioni aia lavale esinema, ürituse kahel viimasel päeval. See tähendab, et teie etteaste võiks jääda ajavahemikku 24.04-31.04. Esinemine toimuks teie poolt pakutavas kohas, näiteks: Harju tn. haljasala, Sõpruse kino esine, Patkuli trepi esine, Tammsaare park, Vabaduse väljak, erinevad vaateplatvormid ja pargid ning muud autovabad vanalinna tänavad (vihmase ilma korral võiks esinemine toimuda näiteks Saia käigus, Börsi käigus, Pika jala väravatorn jne).

    Esinemissoov
    Osalemiseks palume esinejail ära täita ankeet ning saata see  aadressile kristo.korgnurm@tallinnlv.ee.

    Loe edasi