1. juuni – ELU NAGU FILMIS (1956-1980)

Nobedad jalad tõttavad tööle. On suurte lootuste aeg. Surve alt pääsenud rahvas tantsib. Džäss, bigbändid, kalüpsod ja bossanovad. Vahepeal kasvab kosmosevaimustus. Ülevalt alla vaadates on vanalinnas päris uusi maju. Ühes elab kirjarahvas nagu mesitarus. Saali lagi võib olla must, aga selle all ollakse ikka valged, mitte punased. Vanalinlaste vaimuelu on nagu alpinism: klammerdu, roni ja vaata, et vale liigutust ei tee. Siis võid päris tippu tõusta ja päris suurt vabadust nautida.

Allpool pakuvad erilised poed väga head kunsti ja käsitööd. Inimesed on uhked mineviku üle ja soetavad kodudesse selle põhjal loodut. Kaunis kaup köidab ka välismaalasi ja muidu turiste. Iga tulija mõistab, kui ilus linn Tallinn on, kui hinnaline ajalugu vanade tornide vahel naeratab. Mis on fassaadide taga, on iseasi. Peaasi, et kulissid on ilusad. Nagu filmis ikka. Aga kino on ju rahva lemmik – mitmeid mälestusi kattev kino Sõprus tuleb ehitada lausa kahe saaliga.